EESTI - Kas Sa Urvastes oled käinud?

Kui ei ole, siis soovitan seal kindlasti ära käia. Ja kes juba korra käinud on, tahab sinna alati tagasi minna. Sealne kaunis ja ehe loodus on see, mis ehk kõige enam külastajat paeluda võiks. Tolmused külavaheteed, iseloomulik kuppelmaastik, võru keeles kõnelevad kohalikud elanikud ning kaunid järved on otsekui boonuseks selle piirkonna nautlejatele.

Urvaste vald paikneb Võrumaa loodeosas, piirnedes ajaloolise Tartumaa (praegu Valga maakond) Sangaste ja Otepää kihelkondadega ning Kanepi, Põlva, Rõuge ja Karula kihelkondadega. Urvaste valla ulatus põhjast lõunasse on 23 km, läänest itta 30 km ja pindala on ca 600 km?².

Urvaste ajaloolisest taustast ja kultuuriloost

Urvaste nimetus on ajalooliselt välja kujunenud püha Urbanuse (Rooma märterpraost aastatel 222-230) järgi. Iseseisev Võru maakond loodi 1783. aastal, sinna kuulus 6 kihelkonda.

Valdu määratlev kodulehekülg ütleb, et Urvaste vaimsus tugineb kahele vastuolulisele nähtusele - alalhoidlikkusele ja edumeelsusele. Tänu alalhoidlikkusele on esivanemate pärand püsinud kihelkonnas paremini kui mujal, tänu edumeelsusele ulatub piirkonna kirjasõna kaugemale minevikku ja saavutas 20. sajandil õitsengu, millist polnud mujal Võrumaal. Tavaliselt tärkas kihelkondades kirjanduslik tegevus paremal juhul 19. sajandil - Urvaste kirjanduslugu algas juba 17. sajandil. Teerajajaks oli pastor Johann Gutslaff, kes Rootsi aja algul tuli 1630. aastal Saksamaalt Urvastesse. Peagi valdas ta kohalikku keelt sedavõrd, et kirjutas esimese lõuna-eesti grammatika, mis trükiti Tartus 1648. aastal.

Vaatamisväärsused

Tamme-Lauri Tamm

Tamme-Lauri tamm ehk tõeline puuhiid kasvab lagedal põllul Urvaste koolimaja taga Tamme-Lauri talu maal. Sajandite eest mühas Urvaste-Kanepi tee ääres looduslik tammemets - see puujumal on tammemetsa viimane tunnistaja. Tammepuu kõrgus ja võra laius on 17 meetrit, ümbermõõt rinna kõrguselt 8 meetri - teist nii jämedat puud Eestis ei leidu. Tamme eluiga läbib kogu eelmise aastatuhande.Väärikas puu on ürgselt elujõuline, kuigi kaotas juba ammu oma ladva ja tüvesse on tekkinud õõnsus, kus 1970. aastail avastati metsavendade mahajäetud peidupaik. Vana tamm on seega osalenud lõpuni oma rahva elus, võitluses ja kaitsmises. Tema osa selles on vääristatud kujutisega Eesti 10-kroonisele rahatähele.Väärikast tammest peavad lugu ka muud liigid, näiteks herilased, kes endale tamme õõnsustesse pesa teha armastavad. Sellest sain ma aimu siis, kui selja energia ammutamiseks ja väikseks puhkuseks vastu iidse puu tüve toetasin.Tamme-Lauri tamme kohta on teada ka mitmeid rahvajutte.üks neist kõneleb, et puu olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vankri aisast. Kuningas olevat lubanud siis, kui puu kasvama läheb, Eestisse tagasi tulla. Teine rahvajutt räägib, et tamme sees elab vaim, kes ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid mõnikord ka head saadab. Puu sees elavat peamiselt tulevaim, kes mitmeid kordi puu lähedal asuva koolimaja maha on põletanud. Arvatakse, et Lauritsast - tulega seostatud katoliiklaste pühakust - on puule ka nimi tulnud. Nii hakati ka tamme lähedal olevat talu Tamme-Lauri taluks kutsuma.

Tamme on mitmeid kordi tabanud ka kurjad välgunooled - seda tõendavad mitmed kinnikasvanud lõhed puu tüves. On uuritud, et välk lööb kõige sagedamini just tammepuusse. Põhjus peitub selles, et tamme sammasjuur ulatub sügavamale maa sisse kui teistel puudel. Sageli küünib juur välja põhjaveeni ja nii saab üksikust vanast tammest keset lagendikku parimaid looduslikke piksevardaid. Täna pikne enam Tamme-Lauri tamme ei kimbuta - tema võrasse on nüüd paigaldatud piksevarras.

Urvaste ürgorg ja Uhtjärv

Tuntuim oma loodusliku ilu ja müstikavalda kalduvate rahvapärimustega on valla keskel paiknev Urvaste ürgorg. ürgorg on järve kohal 40 meetrit sügav, lõhestatud arvukatest sälkorgudest - tuntuim neist on Armuorg. Enamasti metsaga kaetud oruveerud tõusevad järve äärest järsult üles, ainult kohati jääb järve äärde kitsas lammiriba. Järve otstes on soised niidud, ühel küljel veidi ulatuslikum allikaline sooriba. üle 10. kilomeetri pikkuse ja kuni 40 meetrit sügavas orus on kaks suurt järve - Lõõdla ja Uhtjärv ning väike Luhasoo järv. Veelahe on oru keskosa lammil, kust rohketest allikatest toidetud ojad saadavad oma veed Väike-Emajõe jõgikonda ja Mustjõe kaudu Koiva Jõgikonda. Urvaste ürgoru veerus Uhtjärveni laskuvate sälkorgude vahel asub II aastatuhandel avastatud nn vanalinna ase ja sealsamas lähedal on säilinud ka Põhjasõja-aegsed kaitsevallid.ürgoru sopis olev Uhtjärv on mulle alati pisut salapärase mulje jätnud. Seda tunnet ei oskagi seletada - mõnikord tundub Uhtjärv mulle kurjakuulutavalt vaikne ja tume, teinekord jälle, kui päike järvele helgib, tundub see nii ehedalt ilus ja kutsuv. Kindlasti annavad Uhtjärve salapärasusele omalt poolt vürtsi juurde järve kohta käivad arvukad legendid. Teadupärast on ka Eesti rahvamuistendis Uhtjärv üks populaarsemaid. Kuid aukartuseks ja pelgamiseks on ka põhjust - salalik ja külm Uhtjärv on igaveseks oma rüppe võtnud mitmeid inimesi. ühelt poolt on põhjuseks kindlasti järve sügavus - 27,6 meetrit (Eestis sügavuselt viiendal kohal) - teisalt ka jääkülmad põhja-ja kaldaallikad, mis tihedalt järve läbivad. Lisaks sellele arvatakse, et järves on sealsest looduslikust eripärast tekkinud tugevad veekeerised.Toredad rahvamuistendid pajatavad, et Uhtjärve kaldal paikneva suure kivi olevat Vanakurat sinna Riiast visanud - Vanakurat tahtnud Urvaste kiriku torni maha lüüa, kuid kivi lennanud märgist mööda ja langenud maha teisele poole Uhtjärve kaldale, umbes pool versta kirikust eemale.Teine rahvajutt vestab Uhtjärve sünnist: praegune Uhtjärv oli olnud hoopis teises paigas. Uhtjärve koht oli olnud väga viljarikas maa järskude kallastega ja all orus olid olnud asulad. Seal elasid inimesed jõukalt, neil oli olnud oma kirik ja kõike kraami rohkel arvul. ühel päeval oli tulnud üks suur must härg ja karjunud: "Eest ära, järv tuleb!" Mõned olid virgad ja põgenesid ära üles oru veerule, aga mõned jäid alla orgu järve põhja. Sinna oli jäänud ka kihelkonna kirik. Ta oli tulnud suure mühina ja kohinaga, kaasa kiskunud oru maad ja kive. Sellepärast hakati järve kutsuma Uhtjärveks. Nüüd ei tahtnud rahvas ilma kirikuta, pühatemplita, olla ja olid ehitanudki uue kiriku Uhtjärve veerule. Sellele kirikule oli rahvas ostnud suured vasest kellad torni. Vanapagan Jumalat ei sallinud, ta oli võtnud maast suure saunataolise kivi ja visanud Võrtsjärve ümbrusest Urvaste kirikut, aga kivi oli lennanud üle, puutumata kirikut, ja otse Uhtjärve kaldale. Ta oli visanud teise kivi ka, aga see oli lennanud kohe Uhtjärve. Kivi, mis Uhtjärves on, on väga suur. Suurem kui maja. Seal ta on, kes läheb vaatama, veel praegu, Vanapagana sõrmejäljed pääl. Suurel Põhjasõja ajal olid venelased ühe kella Leningradi kiriku torni viinud, mis olevat praegu kiriku tornis ja teenivat Vene praostkonda. Venelased olid tahtnud küll tagasi kella anda, kui eestlased annaksid nelikümmend vakka kaeru.

Veel jutustatakse rahvamuistendeis järve tulekust pilvena, kirikust järve põhjas, näkineidudest ja vetevaimudest, järve peidetud Urvaste kiriku kellast jm.

Urvaste kirik

Urvaste kirikut peetakse üheks vanimaks kirikuks Võrumaal. Kirik on ehitatud gooti stiilis basiilikana ja on sellise maakirikuna ainulaadne Eestis. Pikihoone on 3-lööviline, kesklöövi valgustavad valgmiku paarisaknad, mis väärivad ka arhitektuurilist tähelepanu. Arvatakse, et selle on ehitanud Antsla mõisnik Uexküll ja Vaabina Thiesenhausen Antsla mõisa rajamise ajal. Esimesed teated sellest on aastast 1413. Läbi ajaloo on kirik mitmeid kordi hävinud - küll inimese käe läbi maha põletatud, pikselöökidest põlema läinud ja ka sõja ajal purustatud. Pärast viimast põlemist sai kirik endale uued kellad, mis valati Venemaal ja maksid 350 rubla. Suurema kella kinkijaks olnud major Loewenstern. Kellad olid aga suhteliselt halvasti valatud ja nii löödi neid mitmeid kordi lõhki. 1832. aastal telliti Lipsi postijaamast Strandmanni käest uued kellad, mis on säilinud tänaseni.Kiriku altari piltidest vanim (põlvitav Kristus Ketsemanis) asub käärkambris ja selle on maalinud C. Walter 1885. aastal. Uus altari pilt, mis kujutab Kristust ristil, on tundmatu meistri töö. Oletatakse, et pildi raami on valmistanud kujur Weizenberg, kes oli sellina Tartus puusepp Hecktori juures tööl. Seal valmistati ka viimase kiriku laiendamisega seoses olevad puuosad: altar, kantsel, aknad, uksed jne.

Et kogu Urvaste piirkonna kohta teatakse väga palju rahvapärimusi, siis käivad mitmed neist ka Urvaste kiriku kohta. üks neist pajatab, et kord löönud Kurat Urvaste kirikutornist kellad Uhtjärve. Need olevat seal praegugi näha ja peegelduvat päikesepaistelisel ilmal järve pinnal. Kord tahtnud inimesed neid kelli järvest välja kiskuda. Nad võtnud ka härjad appi. Siis, kui kirikus oli jumalateenistuse aeg, olid kellad ikka kerkinud veepinna poole, aga kui lõppes jumalateenistus, langesid ka kellad tagasi järve põhja. Inimeste töö oli tagajärjeta ning kellad on ikka Kuradi meelevalla all.

Pokumaa

üks siiramaid ja armsamaid kohti Urvastes on kindlasti Pokumaa. Nagu ütleb tutvustav Internetilehekülg, et Pokumaa näol pole tegemist Disneyland-tüüpi lõbustuspargiga ja et Pokumaa erineb oluliselt ka Muumimaast ning teistest traditsioonilistest muinasmaadest, millel puudub orgaaniline seos loodusliku keskkonnaga, siis nii see tõepoolest on. Pokumaa looja Edgar Valter on öelnud, et Pokumaa peaks toimima nagu hea akulaadija: "Tehnika, eriti elektroonika üha kiirema arengu juures võib nii mõnigi inimaku üles ütelda või kõrbema minna. Isegi lastel, neil praegu veel väikestel tulevikuinimestel. Eelkõige nende jaoks ongi Pokumaa mõeldud. Ma usun, et nad vajavad seda. Mida aeg edasi, seda enam. Tasakaalu pärast, mille najal ikka maailm on püsinud."Pokumaa võtmeks ongi 1994. aastal ilmunud Edgar Valteri " Pokuraamat" ja selle nimitegelased. Pokud erinevad tavapärastest muinasjututegelastest selle poolest, et neil on looduslikud prototüübid. Muinaslugu pokudest sündis Võrumaa loodusest inspireerituna ja Pokumaal kandub see lugu raamatu lehekülgedelt taas Võrumaa looduse keskele. Kõik Pokumaa ehitised on rajatud Edgar Valteri kavandite järgi. Muinasjutulise elemendi ja loodusliku keskkonna sümbioosis seisnebki Pokumaa ainulaadsus.Pokumaal saab külastada Pokukoda, kus võib näha Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale, autoriraamatute peategelasi ning fotosid Edgar Valterist ja pokudest eri aastaaegadel. Samuti saab uurida pokude hingeelu ja meisterdada endale kaasa päris oma poku ning osaleda erinevates tegemistes ning üritustes, mille temaatika seondub eeskätt loodusega, Võrumaaga ja Edgar Valteri loominguga. Huvilised võivad läbida matkaraja, taimede õpperajad, pidada piknikku, külakiigega kiikuda ning linnuvaatlustornist kaunist maastikku nautida. Pokumaa pakub meeldejäävat elamust ja huvitavat ajaveetmise võimalust nii väiksele kui suurele loodusehuvilisele.Lisaks Edgar Valterile on Urvastes sündinud või elanud veel mitmeid teisigi andekaid ning silmapaistvaid tegelasi. Teiste seas näiteks: skulptor Lembit Paluteder, traagilise elusaatusega luuletaja Marie Heiberg ja uuema aja luuletaja Contra. Muuseas - Urvaste kiriku ees olev Marie Heibergi 100. sünniaastapäevaks püsitatud mälestussammas on just Lembit Palutedre valmistatud.

Huvitavat vaatamist-tegutsemist-avastamist peaks Urvastes jätkuma igaühele. Ka Urvaste lähiümbrus jääb silma just oma kaunite loodusvaadete ja eheduse poolest - uudistamiseks ja nautimiseks tasub kindlasti mitu päeva varuda!

Allikad:

www.pokumaa.eewww.urvaste.eewww.folklore.ee 

 

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine