Millise meelelaadiga sa oled?

Meie temperamenditüüp määratakse juba enne sündimist. Inimene saab siia ilma tulles kaasa ainulaadse koguse iseloomuomadusi, mis juhivad tema käitumist ja suhtumist ümbritsevasse. Juba väikestest lastest on näha, kui erineval moel nad suhtuvad elusse, uutesse asjadesse ja olukordadesse.

Hea näide on näiteks jalgrattaga sõitma õpetamine. Kuigi kõigil lastel on sama suur ind õppimiseks ja vanem kõrval õpetamiseks, on õppimiskogemused täiesti erinevad sõltuvalt lapse temperamendist.

I Laps ründab õpetusi kuulamata kohe ratta selga, saab hoo sisse kuni kukub. Ta tõuseb püsti ja üritab uuesti, endiselt õpetusi kuulamata. Pärast teistkordset ebaõnnestumist viskab laps ratta nurka ja ütleb, et ei sõida enam iial rattaga. Kui see laps aga esmakordselt õnnestub mõne uue asja õppimisel saab ta väga positiivse õppimiskogemuse.

II Laps kuulab hoolikalt vanemate õpetusi enne kui ronib ratta selga. Kukkudes ta tõuseb ja üritab järjepidevalt uuesti. Kuigi päev hakkab jõudma õhtusse tahab see laps ikka veel ja veel õppida rattaga sõitmist. Ta jätkab seni, kuni on asja selgeks saanud.

III Laps vaatab eemalt aralt ratta poole. Mõne aja pärast julgeb ta tulla lähemale, kuid väga ettevaatlikult. Esimesel päeval piisab sellele lapsele vaid rattaga kaugelt tutvumisest.

Need näited iseloomustavad inimeste erinevaid viise läheneda uutele asjadele. Sisemine harjumus määrab inimese käitumise ka hilisemas elus.

Temperament on püsiv

Temperamenti ei saa muuta, kuid oma käitumist küll. Oma käitumist ehk seda kuidas reageerida. Kergelt ärrituvast inimesest ei saa kunagi vähem ärrituvat. Meil on võimalus end välja elada mitte teiste inimeste peal, vaid valida mõni muu väljund, kasvõi näiteks koristamine.

Personaalsuse mitu külge

Personaalsus koosneb mitmetest külgedest. Kõigil inimestel on kõiki külgi, mõned tugevamad, mõned nõrgemad. Nende külgede nõrkused ja tugevused määravadki iga inimese ainulaadse temperamendi. Ei saa õelda, et üks külg oleks parem kui teine, igal küljel on alati ka oma pahupool. See, kas lööb parasjagu välja hea või halb külg, sõltub olukorrast. Mõni omadus võib mõnes olukorras olla väga hea kuid samas teises situatsioonis olla jälle väga halb.

"¢ Tundlikkus

Kui inimesel on kõrge tundmismeel, reageerib ta välistele ja sisemistele ärritajatele väga tugevalt. Tal hakkab kergelt kuum või külm, kivi kingas tundub ülepääsmatuna ja kõva melu paneb ta kõrvad kinni toppima. Tundlik inimene tajub teiste inimeste meeleolu ja on seepärast tihti sotsiaalselt andekas. Ta on sageli väga empaatiline, kuid võtab vahel teiste sõnu liiga tundlikult. Madala tundlikkusega inimest aga ei häiri kas tal on külm või kuum. Kui tal näiteks on  suur nälg, siis saab ta hakkama kuni on oma tegemisyega ühele poole jõudnud. Teda ei häiri ümberingi toimuv melu, tema teeb vaikselt oma asju.Ta ei tunneta kergelt ümbritsevate meeleolusid ja võib käituda sellepärast vahel ebaviisakalt.

"¢ Aktiivsus

Aktiivsuse all mõeldakse seda jõudu, energiat ja kiirust kuidas inimene liigub ja toimetab. Väga aktiivne inimene teeb pidevalt midagi. Hommikul on ta kraps voodist püsti, riides ja juba ootabki uksel teisi. Madalat aktiivsust näitab aga kõikide toimingute aeglus. Ärkamine,söömine, riietumine, rääkimine on kõik väga pikaldane. See ei tähenda, et inimene on saamatu või et tal on vähe energiat, vaid ta lihtsalt teeb asju aeglasemalt.

"¢ Kohanemisvõime

Kohanemisvõime all mõeldakse seda, kui kiiresti ja kergelt inimene kohaneb muutustega ja uute asjadega. Kergelt kohanev inimene ei vaja ettemõeldud plaane ja ajagraafikuid, üllatavad muutused ei aja teda paanikasse. Raskelt kohanev inimene tahab olla juba tuttavas ja turvalises keskonnas. Etteaimamata olukorrad tekitavad temas tundeid, et ta ei kontrolli oma elu ja tänu sellele punnib ta vastu iga uue asja suhtes. Iga väiksemgi muutus võib rikkuda tema päeva.

"¢ Sihikindlus

Sihikindel inimene on visa ja allaandmatu. See inimene ei või jätta ühtegi ülesannet pooleli, ta peab saama asja lõpuni valmis. See on hea omadus, mis aitab inimesel kooli-ja tööülesannetega hästi hakkama saada, aga vahel võib see tunduda mõttetu jäärapäisusena. Sihikindlusetu inimene on aga lühikese pingutusvõimega. Ta jätab tihti asjad pooleli või võtab uue ülesande, kuigi eelmine ei olnud veel lõpetatud. See toob kaasa kergelt loobumise kuid samas teeb kergemaks hüppamise ühelt asjalt teisele.

"¢ Ärrituvus

Kergesti ärrituval inimesel on halb keskendumisvõime. Ta unustab ruttu, kuna tema tähelepanu suundub kergesti mujale ja käesolev ülesanne jääb pooleli. Teda segavad ümberringi ka sellised pisiasjad nagu näiteks külmkapi surin või lennuk, mis parasjagu üle maja lendab. Samas on halva keskendumisvõimega inimene  hea tähelepanuvõimega. Madala häiritavusega inimene on hea keskenduja. Kui ta süveneb millessegi, siis ei märka ta enda ümber toimuvat. Televiisorit vaadates või lehte lugedes ei kuule ta, et temaga räägitakse. Negatiivsena näib see olukorras, kus ta ei oska näha kogu ümbritsevat vaid vaatab vaid ühte asja.

"¢ Rütmikus

Rütmikuse all mõeldakse füsioloogiliste tegevuste regulaarsust. Inimesel, kellel on kõrge rütmikus, on täpne sisemine kell. Ta läheb alati magama ühel ajal, sööb ühel ajal ja magab alati ühepalju. Tema asjad on alati korras ja töölaud puhas. Kõik on organiseeritud ja süstemaatiline.Madala rütmikusega inimese tegudest puudub süsteemsus. Ta sööb ja magab millal tahab, ta ei organiseeri asju, vaid asjad lähevad nii nagu lähevad. Madal rütmilisus kergendab tihti tegutsemist sotsiaalsetes olukordades, sest selleks on vaja paremat paindlikkust.

"¢ Lähenemine ja taganemine

See tähendab inimese esimest reaktsiooni uues olukorras. Inimesed saab jagada lähenejateks ja taganejateks selle järgi, kas nende esimene reaktsioon on samm ette või taha. Lähenemiskalduvus paneb inimese kiirelt tegutsema uute asjdega, taganemiskalduvustega inimene on endassetõmbunud ja tahab eemalt asju vaadelda. Seda nimetatakse ka tihti häbelikkuseks.

"¢ Intensiivsus

Intensiivsuse all mõeldakse jõudu, millega inimene väljendab oma tundeid ja meeleolusid. Kõrge intensiivsusegai inimesel paistavad tunded välja hoopis rohkem kui teistel. Ta on häälekas ja dramaatiline. Ta on meeletult innustunud või tüdinenud ja reageerib teiste meelest alati üle. Sellised inimesed on tihtipeale head näitlejad ja esinejad. Kõrge intensiivsus on sotsiaalses suhtes nii negatiivne kui positiivne külg. Rõõmuhetkedel nakatab tema rõõm ka teisi, kuid ärritunud olekus nakatab ta ka teisi oma halva tujuga. Madala intensiivsusega inimesed on rahulikud, vaiksed ja ennast kontrollivad. Nad peidavad oma tundeid ja väljastpoolt ei oskagi öelda, mis meeleolu neid valitseb. Seega võib juhtuda, et on olukordi, kus ta vajaks rohkem tähelepanu, aga kuna ta ei näita oma tundeid, jääb ta ilma vajalikust toest.

"¢ Meeleolu

Kaasasündinud personaalsus mõjutab ka seda kas inimene on heatujuline või halvatujuline. Positiivsed inimesed on rõõmsad, õnnelikud ja naeravad palju.Nad on optimistlikud. Negatiivses meeleolus inimene on pidevalt halvatujuline ja kergesti ärrituv.

Välisajakirjanduse põhjal

 

Osale arutelus

  • Helle Laan

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine