Sugulasrahvast Budapestis külastamas

Kui sõprade-tuttavate-kolleegidega suviseid reisiplaane arutasin, polnud ma just eriti populaarne oma ideega veeta neli päeva Ungari pealinnas. Budapest pole esmapilgul piisavalt glamuurne, piisavalt soe ega piisavalt eksootiline. Ometi oli mul tahtmine seda linna põhjalikumalt tundma õppida - aasta varem bussiga sealt läbi sõites tabasin end mõttelt, et tegu on ilusa ning puhta linnaga. Nii saigi tehtud otsus- sel suvel veedan Budapestis paar päeva.

Varahommikune lend Budapesti

 

Ebatüüpilise reisisihina Tallinnast otselendu Budapesti paraku ei lähe, küll aga on sõit üsna mugav läbi Praha. Hotelli valisime korra juba proovitud Orientali hotelliketist. Majutuskohtadega kipub juba nii olema, et kodulehel nähtud efektsed pildid ei pruugi just tegelikkust kirjeldada. Nii jäime ka seekord kindlaks usaldada varasemat kogemust. üllatusi tuleb reisil ikka ette, las siis majutus olla kindlapeale minek.

Esimene ärev asi oli vahemaandumine Prahas, järgmine lend väljus juba 45 minuti pärast. Õnneks oli varahommikul vähe rahvast ning ei pidanud kaua turvakontrolli järjekorras pabistama. Siiski, nii lühikese vahega ümberistumist enam planeerida ei julgeks- tagasilend hilines näiteks pea tund aega.

Budapestis ootas meid ees soe ning lämbe ilm- meeldiv vaheldus juuni lõpul kodumaal kimbutavast vihmast. Juba varakult oli meil reisibüroost ära tellitud Budapesti kaart- sellega oli ühistransport tasuta, samuti mitmed kultuuriasutused ning paljudes kohtades lihtsalt soodsam sissepääs. Nii ei olnud muret, palju bussipilet maksab või kuidas metroopiletit osta. Muuseas, metroopileti olemasolu kontrollitakse olenevalt peatusest nii minnes kui tulles.

Å oppamine, Å?oppamine, Å?oppamine

Hommikul kell 9 maandusime Budapestis. Enne hotelli check-in?´i pidime kuidagi oma aja sisustama. Nii sai suunaks võetud kesklinnas asuv kaubanduskeskus WestEnd, pealegi sai sinna kenasti metrooga kohale. Ungari rahaühiku forinti kurss on meie rahas 0,06 ning kõikvõimalikud hinnad olid algul harjumatud- enamik hinnad tuli taskuarvutiga ümber arvestada. Ometi vastab tõele, et Ungari on eestlasest ostusõbrale sobilik paik. Pealegi, juuni lõpus on terve Euroopa haaratud allahindluskampaaniatest. Etteruttavalt võin öelda, et minnes oli minu pagas kuus kilogrammi, tagasitulles näitas lennujaama kaal aga üle üheksa kilogrammi.

Seiklused ühistranspordis

Meie meelest oli Budapesti omapära asjaolu, et ühistranspordi korraldamine on kohati loogikavastane. Seda juba linna kaardist alustades - nii on trammid kui bussiliinid tähistatud kaardil ühe ja sama värviga, üks küll katkendliku joonega, kuid liinide kattumisel on üsna raske aru saada, mis on mis. Samuti ei kattu üht tänavat pidi sõitvate busside peatused. Ning lõpp-peatus ei lange kokku algpeatusega. Ehk siis kavalus sõita lõpp-peatuseni ja siis tagasi ei õigusta end- liini lõppedes aetakse rahvas bussist maha ja algpeatust tuleb päris põhjalikult otsida. See võib olla paarkümmend meetrit edasi või siis näiteks kuskil nurga taga. Samuti võib peatustes oodates leida, et kaks erineva numbriga liini on hoopis üks ja sama liin. Aga peale mõningast seiklemist saab hakkama küll- pealegi leidub bussis ka toredaid kohalikke, kes küll võõrkeeli oskamata sulle juhtnööre lahkelt jagavad.

Vaatamisväärsused Budapestis

Et meil ilmaga vedas, siis käisime läbi olulisimad turismimagnetid. Esimesena sai ette võetud minu lemmik- Tropicarium-Oceanarium. Tutvustus lubas troopilisi loomi ja haikalu, nii võtsime ette teekonna, mille jooksul tuli sõita mitme trammi ning bussiga- asukoht oli selline, et isegi suurele Budapesti kaardile Tropicarium ei jäänud. Kohapeal oli suureks üllatuseks, et troopiliste loomade asupaik oli üks osa suurest ostukeskuse kompleksist. Aga haikalad said nähtud ning ka vaatamata keelule pildid Orkuti tarbeks tehtud.

Järgmisena ootas avastamist Buda linnaosas asuv loss. Jalavaeva ning ka raha kokkuhoiu lootuses seisime köisraudtee (pigem küll köisvagun) järjekorras, kus kassaluugi juures selgus ebameeldiv üllatus- suur silt näitas, et Budapesti kaardiga tasuta ei saa. Et olime juba kohal, siis lunastasime ühe otsa pileti mäele- kindla plaaniga tagasi omal käel (õigemini omal jalul) tulla. Buda loss on vaatamisväärsus omaette kõigi oma aedade ja monumentidega.

Kui ollakse linnas, mida jagab kaheks Doonau, siis on peaaegu et kohustuslik väike laevasõit mööda seda imelist jõge. Astusime Duna Bella pardale, mis teeb päevas mitmeid kordi tunniseid ja kahetunniseid ekskursioone mööda Doonaud. Kõrvaklappe pähe seades oli meeldiv üllatus, et ekskursioonil on tõlge 30 keelde, sealhulgas ka eesti keelde. Nii ei läinud ükski detail tõlkes kaduma.

Kui aasta tagasi bussiga läbi Budapesti sõitsin, siis köitis mu tähelepanu okupatsioonimuuseum Terror Hasa. See neljakordne, juba väliselt tohutult võimas hoone jättis sama tugeva ning kustumatu mulje paksude seinte vahel oleva väljapanekuga Ungarit tabanud okupatsioonist ning sõjakoledustest.

Käisime ka kohalikus botaanikaaias. Nautisime uhkes üksinduses eksootilisi taimi, meetrikõrguseid roosipõõsaid ning kasvuhoonetes troopilisi palme. Omamoodi vaheldus monumentidele ning suveniiripoodidele.

Mida meenutada

Budapest on kaunis ning sõbralik linn. Meid küll hoiatati, et Ungari kubiseb pikanäpumeestest ning et seal varastatakse sind puupaljaks. Ometi läks kõik hästi ja linn jättis väga meeldiva mulje. Kesklinn oli täis erinevaid monumente (üks nimega Freedom oli lausa basseini mõõtu) ning purskkaeve, mis kuumal suvepäeval kohati hädavajalikuks kosutuseks olid. Rahvusroad jäid kuuma ilma tõttu küll proovimata.

Suurriigile omaselt ei räägi kohalikud eriti võõrkeeli, aga ometi saab oma asjadega hakkama - alati leitakse keegi, kes natukenegi inglise keelt mõistab.

Osale arutelus

  • Meelike Eenpuu-Villup

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine