Puhkus Albu vallas

Albu vald asub Järva maakonna loodeosas. Lähimateks naabriteks jäävad Aegviidu, Jäneda ja Aravete. Täna seostatakse Albut tõenäoliselt kõige enam erinevate teatrietenduste toimumiskoha ja ka Vargamäega. Ometigi on kõnealusel piirkonnal külastajatele ka palju muud huvitavat ja avastamisväärset pakkuda.

Pisut ajaloost

Albut on mainitud esmakordselt 1282. aastal, nimeks oli siis Alp. Kuni Liivi sõjani kuulus see piirkond ordumõisa alla.

1861. aastal oli Albu Järvamaa talurahva vastuhaku keskuseks, sellest on oma romaanis"Prohvet Maltsvet"? kirjutanud ka Eduard Vilde. Tänaseks on Albu vallas 16 küla ning elanike arv ulatub ligikaudu pooleteise tuhandeni.

Loodus

Albu valla lääneosa kuulub Kõrvemaa Maastikukaitseala ja idaosa Pandivere Veekaitseala koosseisu. Kõrvemaa maastiku on kujundanud jääajal ligi paarsada aastat siin peatunud mandrijää serv. Jääserva ees kuhjusid mitmed rööbiti reana otsmoreenid ja mõhnastikud - kihilisest liivast künkad. Jääaja lõpul ujutasid Kõrvamaad pikka aega üle jääpaisjärvede veed, hiljem algas soostumine. Täna hõlmab Kõrvemaa kauneid metsa- ja soomaastikke. Valla kirdeosas paikneb Vulbi maastikukaitseala, mis on loodud liigirikka oosi ja sellel kasvavate haruldaste taimeliikide kaitseks.

Vaatamisväärsused

Albu mõisahoone

Esimesed teated Albu mõisast pärinevad 1282. aastast, olles seega vanim ordumõis Järvamaal ja üks vanematest Eestis. Mõisa peahoone kuulub arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla. Albu oli nii rahvaarvult kui põllumaa suuruselt Järvamaa suuremaid mõisaid.Varasemalt tunduvalt rikkalikuma ansamblina kuulus Albu mõis koos küladega põliste Liivi ordu valduste hulka. Tänaseni on interjööris säilinud valgesinistest kahlitest barokne ahi ja unikaalsed puidumaalingud mõisahoone vestibüülis. Alates 1921. aastast kuni tänaseni asub selles hoones kool, olles sealjuures üks omanäolisemaid kogu Eestis.

A.H. Tammsaare sünnikoht ja muuseum

A. H. Tammsaare isik tõenäoliselt eraldi tutvustamist ei vaja. Küll aga tasuks mainida, et kirjandusklassik sündis justnimelt Albu vallas Tammsaare-Põhja talus. Täna tuntakse seda kohta Vargamäena. Tammsaare väljamägi sai kirjanduslike matkade sihtpunktiks pärast romaani "Tõde ja õigus"? I osa ilmumist 1926. aastal. 30. jaanuaril 1958. aastal avati Tammsaare-Põhja talus A. H. Tammsaare muuseum. Seitsmekümnendatel taastati talu sellisena nagu see rajati 1886. aastal (veel säilinud aida, uuesti ehitatud rehielamu ja roigasaedadega ääristatud karjatänav, mis viib sauniku hooneteni). 1977. aastal avati omapärane muuseumikompleks A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäevaks. Täna saab lisaks muuseumi uudistamisele nautida ka erinevaid vabaõhuetendusi, A. H. Tammsaarele pühendatud luuleõhtuid ning veel mitmeid teisi huvitavaid kultuuriüritusi.

Valgehobuse mägiKõrvemaa kõrgeim tipp asub Mägede mõhnastikus - selleks on Valgehobuse mägi. Mäe kõrgus merepinnast on 106, 9 m. Mäel asuvast vaatetornist avaneb vaade Kõrvemaa maastikule - ulatuslikele metsadele ja soodele. Tornist on näha ümberkaudsete kirikute tornid ning kaunis looduspilt. Ilusa ilma korral on vaatepilt eriti avar - isegi Tallinna telemasti võib näha.Valgehobusemäe kohta räägitakse rahvasuus järgmist: kord jälle Kalevipoeg kündnud Mägede küla serval oma hobusega. Lasknud siis hobuse sööma, ise heitnud ka puhkama, hundid tulnud Röövliorust ja Hundiaukudest ning murdnud Kalevipoja valge hobuse. Looma kehast tekkinud mägi, mida kutsutaks Valgehobusemäeks. Mäelt lähevad alla hobuse jalgade taolised seljandikud. Pisut kaugemal metsa all on ka

Kalevipoja künnivaod

Mägede mõhnastikMägede mõhnastiku kohta öeldakse, et see on hästi väljakujunenud klassikaline mõhnastik. Mõhnastik on tekkinud jääajal mandrijää taandudes liustikujõgede (jääsulamisvete poolt) õõnestatud jäälõhedesse või liustikuservadesse ja aluspinna kõrgendite vahele.

Mõhnastiku moodustavad omavahel liitunud kuni paarikümnemeetrilised künkad, seljakud, ja lavajad künnised, mida liigestavad mitmesugused lohud. Valgehobusemäe taga on sügavaid järsunõlvalisi lõhesid, soostunud sulglohke. Mõhnastik ulatub edelast kirdesse umbes 3 kilomeetrit, laiuti tuleb ligikaudu 1 kilomeeter.

Kakerdaja raba

Matkahuvilistele peaks tegevust jätkuma küllaga - Albu vallas asuv Kakerdaja raba on Kõrvamaa suuremaid rabasid (ca 1000 ha), seal asub ka samanimeline rabajärv. Kakerdaja raba on saanud endale nime varasematel aegadel kütte petnud järvekauri Kakerdaja järgi, kes oli väga osav sukelduja. Raba omapäraks on tema kaheastmelisus - kahel erineval kõrgusel paikneva laukavööga. Kakerdaja raba on laukarikas ja tema kooslus huvitav. Laugaste äärtelt võib leida rabakat, ümar- ja pikalehelist huulheina ja valget nokkheina, puude liigilisus on väike nagu ikka rabades, kidurad männid ja sookased. Rabas on võimalik läbida Mõnuverest Nokuni ulatuv 4 kilomeetri pikkune matkarada. Matkata saab kas omapäi või koos matkajuhiga.

Erinevaid matkaradu loodus-, kirjandus- ja ajaloohuvilistele on Albus veel teisigi, näiteks: Tammsaare väljamägi - Kodru raba - Järva-Madise matkarada, Järva-Madise - väikesed soosaared - Lõhmu - Simisalu matkarada,Valgehobusemägi - Mägede mõhnastik - Tõrvaaugu matkarada ning Tammsaare-Põhja ja Tammsaare-Lõuna talu hooneid ja romaanist "Tõe ja õiguse"? tuttavaid paiku tutvustav Tammsaare kirjandulik õpperada.

Albu vallas on traditsiooniks saanud mitmete huvitavate ürituste korraldamine, teiste seas tasuksid kindlasti mainimist Albu suusavõistlus Jaak Mae karikatele (muuseas - Jaak Mae on Albus sündinud ja kasvanud), Rahvamatk ja Eestimaa Paarisrammumees. Kahtlemata tasuks end kursis hoida ka erinevate teatrilavastustega, mis Albus toimuvad ning miks mitte oma reisiplaanid just sellesse aega sättida. Näiteks sel aastal toimub kuni aasta lõpuni mitmeid põnevaid üritusi, mis on korraldatud projekti Tammsaare aasta 2008 raames. Tegevust, avastamist ning rõõmsaid elamusi jätkub seal kindlasti küllaga! Ööbimisvõimalusi pakuvad kohalikud ning ümberkaudsed majutusasutused ning territooriumil on laialdaselt ruumi ka oma telkimisplatsi ülespanemiseks.

Allikas: http://ice.estnet.ee/albuvv/

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine