Avasta Ida-Virumaa

Eesti kirdenurgas asuv Ida-Virumaa on justkui üks suur poolsaar, mis on kolmest küljest veega ümbritsetud. Põhjast piirab teda umbes 80 km pikkuselt Soome laht, idast ca 65 km ulatuses Narva jõgi ja lõunas on piiriks 55 km kaunist Peipsi randa. Selge see, et Ida-Virumaa näol on tegemist väga omanäolise piirkonnaga, tõuseb ju Eestimaa päikegi just sealt poolt.

Meedia vahendusel kuuldud hirmulood Ida-Virumaa kuritegevusest ning sinna juurde avaldatud mõned üksikud trööstitud linnapildid on kindlasti olnud aluseks mitmetele stamparvamustele, mille tõttu paljud inimesed seda piirkonda oma reisiplaanidesse tavaliselt ei kaasa. Kohapeal käimata tundus ka mulle Ida-Virumaa sünge ja ülejäänud Eestist äralõigatud paigana. Ilmselt seetõttu polnud ma varem idanurka sattunud ja polnud sinna ka kunagi tegelikult kippunud. Kuid tuttavatelt kuuldud positiivsed reisimuljed ja võrratult kaunid fotod äratasid ka minus huvi ja kihu kohta oma silmaga näha. Tegelikult tekkis suurem huvi juba eelmisel suvel, kuid siis jäid reisiplaanid paraku katki. Järgnevalt üritangi anda väikese ülevaate mõnest idanurga kaunist kohast ja teen seda lootuses, et mõni minusugune oma meelt muudaks ning ilusat Ida-Virumaad kaema läheks.

Ajaloost

Virumaa on üks varaseima inimasustusega piirkondi Eestis. üks tuntumaid keskmisesse kiviaega kuuluv leiukoht asub Kunda lähedal. Narva jõe orgus hakkasid umbes 8000 aastat tagasi elama kiviaja kütid-kalastajad. Umbes 3000 aastat tagasi laienes asustus uutele viljelusaladele piki põhjaranniku lavamaad. Eesti vanimad raudesemed on leitud just Lüganuse valla Sope kalmest.Esiaja rikkal ja rahutul lõpuperioodil, 10.-13. sajandil, tulid Virusse vadjalased, nende kääpad paiknevad maakonna ida- ja lõunaosas. 13. sajandil tungisid Virumaale novgorodlased vürst Dmitri ja pihkvalased oma leedulasest vürsti Daumantase juhtimisel. 13. sajandi algul rüüstasid siin saksa ristisõdijad, samal ajal ristisid rahvast ka taanlased, mille käigus tähendati esmakordselt üles ka külakohad ja nende suurused. Taani võim püsis Põhja-Eestis üle saja aasta. 1346. aastal müüs Taani oma valdused Saksa Ordule, viimane kindlustas üle 200 aasta kestnud rahuperioodi, mille katkestas 1558. aastal alanud Liivi sõda.1700. aastal alanud Põhjasõjas piirasid venelased jälle Narvat, kuid kuningas Karl XII juhitud Rootsi armee lõi lahinguväljal kolmekordses ülekaalus olnud vene vägesid. Venelased võtsid revanÅ?i aastal 1704, kui Peeter I juhtimisel sunniti Narva linn kapituleeruma ja Ida-Virumaast sai Vene tsaaririigi osa.

Vene revolutsioonide segaduses kuulutati 1918 veebruaris välja Eesti Vabariik. 1940.aastal toimus Eestis enamlaste riigipööre ning Eesti kuulutati Nõukogude Liidu osaks. Eesti jätkas Nõukogude Liidu osana. Aga kohe, kui 1991. aasta augustis Venemaal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse järel võimalus avanes, kuulutati end taas iseseisvaks.

Sinimäed

Kaunite Sinimägede nõlvadel on toimunud Eesti ajaloo kõige ägedamad lahingud. Sinimäed koosnevad kolmest omavahel liitunud idaläänesuunalise orientatsiooniga vallseljakust kogupikkusega 3,4 km, põhjajalami kõrgus on ligikaudu 35 m. Tornimäe absoluutne kõrgus on 69,9 m, Põrguhauamäel 82,3 m ja Pargimäel 84,6 m. Nimetatud piirkonda jäävad ka mitmed põnevad matkarajad, supelrannad ja huvitavad ajaloomälestised ning muud vaatamisväärsused.

Tuhamäed

Matkasellide jaoks on Kiviõli kõige huvitavamateks kohtadeks kindlasti Sonda teeäärsed tumedad tehismäed. Vana tuhamägi on põhjaranniku kõige parem vaatepunkt - mäe jalamilt mõõdetud kõrguseks on 101 meetrit. Umbes 400 meetri pikkune järsk tõus on mõnusaks elamuseks igale matkasellile. Mäed on tekkinud põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tulemusena. Hea ilma korral avaneb tehismäe tipust võrratu vaade ümberkaudsele tööstus- ja loodusmaastikule Kunda tsemenditehase korstnatest Narva linnani välja. Umbes 10 kilomeetri kaugusel asuv Soome lahe kallas oleks nagu käega katsuda: vaade ulatub põhjas Tütarsaarteni ning lõunas Alutaguse metsamassiivideni. Tehniliselt väga raskel, üle 200 meetri pikkuse nõlvaga Kiviõli tuhamäel, korraldatakse rahvusvahelisi mootorrataste mäkketõusuvõistlusi. Ka talveperioodil on tuhamäel tegutsemisvõimalusi küllaga - mägi sobib ideaalselt talispordialade harrastamiseks.

Saka-Ontika-Toila pankrannik

Saka-Ontika-Toila pankrannik on kuulutatud Eesti loodusmaastike sümboliks. Oma unikaalsuse tõttu on pankrannik kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Paekallas tekkis arvatavasti 60 miljonit aastat tagasi. ühe teooria järgi on oma osa paekalda kujunemisel ürg-Neeva jõel, mille sängiks oli praegune Soome laht. Oma praeguse kuju on pank omandanud viimase 11000. aasta jooksul. Tükati võib pangal kohata "purjus metsa", mis on tekkinud maapinna libisemise ja lihkega. Mäeinstituudi professor Mait Mets peab aga kaldus puudega metsa suhteliselt ohtlikuks - seega tasuks kindlasti ettevaatlik olla.

Kuremäe klooster

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster ehk Kuremäe klooster on õigeusu nunnaklooster, mis asub Illuka vallas Kuremäe külas. Klooster on rajatud aastatel 1892-1895.On olemas selline pärimus, et kord ühel hommikul nägi eestlasest karjane eluandva allika lähedal mäel suursugust Emandat imekaunis säravas rÅ‘ivastuses. Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. MÅ‘ned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rÅ‘ivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tÅ‘usid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kÅ‘ik olid luterlased, siis ei suutnud nad mÅ‘ista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse mÅ‘isa teotööle tulnud vene õigeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. Õigeusklikud mÅ‘istsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju. Kuremäe kloostri kohta on pärimusi veelgi ja ka kloostri ajalugu on üsna kirev - huvilistel tasuks kindlasti selle kohta lisamaterjali otsida.

Kloostri hooned on püstitatud tervikut silmas pidades: nunnade elumajad, talvekirik-söögimaja, haigla, Jumalaema Uinumise peakirik, kellatorn, Pühad Väravad, kool ja võõrastemaja. Koostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. See on usklike hulgas püha puu. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise peakirik, mis ehitati aastatel 1908-1910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobraženski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Seal on ruumi 1200 inimesele. Aastail 1917-1923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale. Teise maailmasõja ajal asutasid sakslased kloostrisse kontsentratsioonilaagri. Hetkel elab kloostris üle saja nunna ja noviitsi. Olgugi, et huvilistele ei ole kogu kloostri territoorium avatud, jätkub uudistamist siiski küllaga.

Purtse Hiiemägi

Purtse Hiiemäe kõrgelt lõunaservalt paistavad selge ilmaga Kiviõli mäehiiglased, Kohtla-Järve tuhamäed ja Tütarsaared Soome lahes. Hiiemäele rajati 1991. aastal Kurjuse Ohvrite leinapark. Pargi väravaks on kommunistliku repressiooni läbi kannatanute ja hukkunute mälestuseks püstitatud kellatorn. Kellatorni graniidist tahvlil on tähenduslikud sõnad:"Nende piina-pigistused, nendevaeva-väsimused, muistsed kallidmälestused kostku meile kustumata."

Pargi osaks on maakondade esindajate ja paljude valitsusjuhtide, organisatsioonide esindajate ning üksikisikute poolt istutatud tammed. Pargi südameks on Eestimaa kannatuste kaart, kus iga maakonnanime juures olev lipik märgib küüditamiste ohvrite arvu. Jätkates üle seljandiku teed merepoole, näete raugastunud ohvripärna ja iidset kohtuküngast. Põlispuudega kaetud künkal oli väidetavalt muistne kohtumõistmiskoht.

Valaste juga

Ida-Virumaa üks kaunimaid ja romantilisemaid kohti on kindlasti Valaste juga. Lisaks sellele kannab juga ka tiitit "Eesti kõrgeim juga". Aastaajast olenemata pakub juga silmailu ka kõige nõudlikumale ilugurmaanile. Kohalike seal on levinud arvamus, et Valaste oja ja ka Valaste juga on inimese kätetöö. Räägitakse Kraavi Jüri nimelisest mehest, kes olla mitmeid inimpõlvi tagasi Valaste oja kaevanud. Kuid, kas ka enne Kraavi Jüri kaevetöid antud kohal vesi looduslikus sängis voolas, seda ei mäletata. Ka Kraavi Jüri kaevetööde aeg on selgusetu.

Et juga ja erinevad geoloogilised kihistused paremini näha oleksid, on territooriumile rajatud vaateplatvorm. Vaateplatvormil seistes tekib tunne nagu juga langeks otse vaataja poole - juba selle elamuse pärast tasub kõnealust piirkonda külastada.

Hermanni linnus

Teistest vaatamisväärsustest vähemtuntud ei ole ka Narva Hermanni linnus. Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13. sajandi teisel poolel, taanlased.Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn. Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn - praeguse Pika Hermanni torni eellane.

Tänasel päeval pole Narva linnuse sõjalistele ehitistele mitmekesisuse ja säilimisastme poolest Eestis võrdset. Koos Ivangorodi linnusega moodustavad nad üleeuroopalise tähtsusega ajaloolis-arhitektuurilise koosluse. Linnuses on püsiekspositsioonina väljas Narva linna ajalugu Rootsi valitsemisajal ning linnuse territooriumil korraldatakse erinevaid temaatilisi üritusi ja tähistatakse tähtpäevi - tasub end kindlasti nendega kursis hoida ning seda kõike oma silmaga kaema minna.

Ilusaid ning uudistamist väärivaid paiku on Ida-Virumaal veel palju, eelpool toodud on vaid üks osa neist. Teiste huvitavate kohtade seas soovitaksin kindlasti külastada ka erinevaid parke, uudistada mõnd mõisa (neid on Ida-Virumaal üsna palju) ning selleks, et ümbritsevast veel rohkem aimu saada, võiks vähemalt ühe idanurga matkaraja läbida.

Allikad: www.ida-virumaa.ee www.orthodox.ee

Masing. J, 2005 Matkajuht

 

Osale arutelus

  • Meelike Tammemägi

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine