MINUL on õigus seletuskirjast keelduda!

 

 

Valu, veri ja pisarad - nii võiks sageli iseloomustada esilekerkivaid probleeme töösuhetes. Reeglina pannakse tööandja ja töötaja vaheline seni hästi toiminud suhe proovile erinevate töölepinguliste ja/või töösisekorraeeskirjas fikseeritud kokkulepete mittetäitmisega.

Olgu siis tegemist oskamatuse, hooletuse või pahatahtlikkusega - kahju ilmsikstulekul ei saa üle ega ümber küsimusest kes, kas ja mil moel tekitatud kahju eest vastutama peab?

Jätan siinkohal vahele mahuka ülevaate materiaalse vastutuse ulatusest ning tekitatud kahju või osalise kahju kinnipidamisest töötaja palgast (kuna seda reguleerib võrdlemisi hästi seadus ning teemat on kommenteeritud täiendavalt erialastes töösuhteportaalides nagu palk.ee, raamatupidaja.ee jne). Küll aga tahan juhtida tähelepanu olulisele abivahendile, millega selgitada toimunu tagamaid, põhjusi ja leida sobivaid lahendusi kujunenud olukorrale. Seletuskiri - mõiste, mis nii mõnelgi töötajal tulenevalt negatiivsest kogemusest juuksed kuklas püsti ajab ja tööandjate nägudelt tihti nõutust peegeldab. Millega siis tegemist, on see vajalik ning mis juhtub siis, kui töötaja seletuskirja kirjutamisest keeldub? Kas juht peaks vastutava isikuna jäigalt ennast kehtestama rõhudes alluvussuhtele või püüdma tekkinud konfliktieelset olukorda naeratusega siluda...

Põhjus, miks seletuskiri ettevõttes ei taha toimida, on kinni inimlikes tegurites...nagu reeglina töösuhetes ikka. Meil töötajatena on jätkuvalt arusaam, et seletuskirja kirjutamise kohustus on automaatselt võrdeline karistusega. Juhi ülesanne tänapäevases organisatsioonis on selgitada, et seletuskirja kirjutamine on vaid üks ametliku info liigutamise viise ettevõttes. Rääkimine on kahtlemata produktiivne tegevus, kuid kahe nädala või kuu aja pärast ei pruugi keegi enam vajalikku informatsiooni esmasel kujul vallata. Seletuskirjaga edastab töötaja informatsiooni, mis võib olla nii ergutuse, tunnustuse kui ka sanktsioneerimise aluseks või siis lihtsalt teada võtmiseks vahetule juhile (seletuskirjas edastatav info eesmärk on sageli koguda ka süstemaatilist ülevaadet ettevõttes toimuvast ja/või luua eeldusi tulevikus taoliste probleemide ennetamiseks).

Olles kokku puutunud paljude keskastmejuhtidega tänapäeva tootmis-, teenindus- ja avalikus sektoris ei ole minu jaoks enam ammu kummastav nende vähene (loe: puudulik) teadlikkus nii enda kui ka töötaja, ametniku või töölise õigustest....

Nimelt on tööandjal oluline teada, et ettevõttes aset leidnud rikkumise kohta on tööandjal õigus rikkumise toimepannud töötajalt toimunu kohta seletuskirja kirjutamist nõuda (Töötajate Dist. vastutuse seadus ?§ 7 lg 1).

Ka loogika ütleb, et peame sellise vajaduse töötajale teatavaks tegema, kuna soovime mõista mis toimus, millal, kus, miks, kelle osalusel jne. Rikkumise toimepannud töötajal on aga seadusest tulenev õigus seletuse andmisest keelduda! Seletuse andmisest keeldumine, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole ja ei saagi olla distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks (Töötajate dist. vastutuse seaduse ?§ 7 lg 1).

Sisuliselt ilmneb siin juba vanemast kriminaalõiguse praktikast tulenev humaansusprintsiip, mille kohaselt on isikul õigus enda kohta süüd andvaid tõendeid mitte esitada. Küll aga on tööandjal õigus seletuskirja kirjutamist nõuda rikkumise tunnistajatelt (teised töötajad, kes viibisid rikkujaga samas ruumis/vahetuses vms või kes muude asjaolude tõttu võisid või pidid omama ülevaadet toimunu või kontrolli rikkunud töötaja üle) ning nendel juba puudub õigus seletuskirja kirjutamisest keelduda. Vastasel korral on tööandjal õigus võtta keeldunud töötaja vastutusele tuginedes Töötajate Dist. vastutuse seaduse ?§ 7 lg 2?´le.

Seletuskirja tehnilise poole pealt toon välja kriitiliseimad tunnused, mille vajadust on mõistlik rõhutada:

Esiteks: Seletuskiri peab olema alati selgelt kirjutatud. Ära kiirusta selle vormistamisel. Kui su käekirja on raske lugeda, kirjuta trükitähtedega. Ära kasuta harilikku pliiatsit. Veendu, et su laud on puhas toidust ja muust prahist, mis võib seletuskirja määrida. Seletuskiri on AMETLIK DOKUMENT! Väljendu lihtsalt ja arusaadavalt. Kasuta lihtlauseid.

Teiseks: Hea seletuskiri on faktiderohke ja täpne. See peab iseloomustama sündmust loogilises järjekorras. Seletuskiri peab olema konkreetne - ära jäta tähtsaid fakte välja. Seletuskiri ei ole kirjand! Sa pead kirjeldama ainult sündmusi, mis tegelikult juhtusid. Ära lisa seletuskirja oma isiklikku arvamust.

Kolmandaks: Valmista seletuskiri õigeaegselt - niipea kui võimalik pärast sündmust. Sellega vähendad faktide ja sündmuse detailide ununemise võimalust. Kui seletuskirja koostamine pole võimalik - tee märkmeid. Pisiasjad/detailid ununevad ja segunevad teiste osapoolte versioonidega, see võib teisendada seletuskirjas edastatavat informatsiooni. Ole täpne!

Kui sa kirjutad seletuskirja, siis pead endalt alati küsima vähemalt kuus kindlat küsimust. Ole kindel, et seletuskiri sisaldab vastuseid neile kõigile. Kui see on nii, siis võid olla kindel, et su seletuskiri on täielik. Need küsimused on:

1. MIS JUHTUS (kirjelda konkreetselt sündmuse elemente)?2. MILLAL SEE JUHTUS (näita konkreetne aeg, kuu ja nädalapäev, kasuta aja märkimiseks 24 h kella)3. KUS SEE JUHTUS (võimalikult täpne asukoht, alusta laiemast ja mine kitsamaks)4. KES OLID OSALISED?5. KUIDAS SEE JUHTUS?

6. MIKS SEE JUHTUS?

NB! Sageli ei soovi töötaja trotslikult oma süüteo kohta seletust kirjutada. Reeglina genereerib sellist hoiakut arusaam, et seletust kirjutades "räägime me ennast sisse". Samuti loodetakse, et seletust kirjutamata ei saa tööandja rikkujat vastutusele võtta ja/või sanktsioneerida. Selliste hoiakute muutmiseks on väga lihtne ja inimlik abinõu - töötajale vajab selgitamist tõsiasi, et seletuskirja kirjutamine juhtunu kohta on töötajal sisuliselt ainsaks ametlikuks võimaluseks ennast kaitsta (selgitada, põhjendada jne). Vastasel juhul on tööandja sunnitud langetama otsuse rikkumise toimumise faktist tulenevalt ning tuginema seejuures teistele tõenditele (Töötajate Dist vastutuse seadus ?§ 7 lg 3). Töötaja seisukoht jääb aga kuulmata...

Selline empaatia rakendus aitab üheksal juhul kümnest, sest on töötaja jaoks lihtne ja mõistetav!

Seletuskiri Oü pakub erinevaid töötajate motivatsiooni ja distsipliini- ning ajajuhtimise koolitusi hinnates eelnevalt Teie organisatsiooni eripära ja vajadusi: www.seletuskiri.ee; marko@seletuskiri.ee

Osale arutelus

  • Marko Torm

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine