Jõuluvanade muljeid jõuluajast ja toredatest jõulujuhtumistest

Sageli kirjutatakse vintis jõuluvanadest, aga millised kogemused on jõuluvanadel peredega?

Mida räägivad jõuluvanad võõraste kodude külastamisest pikkade pühade ajal.

Kui jõuluvana on tellitud täiskasvanute rõõmuks

Jõuluvana ei tellita igakord ainult laste rõõmuks, vaid sageli ka selleks et tuua täiskasvanutele (jõulu)rõõmu. Jõuluvana vastas seisavad ülirõõmsas tujus täiskasvanud, kes on juba rohkem kui piisavalt tarbinud joovastavaid jooke ja ausalt öelda ei oska suur osa neist täiskasvanutest ilma rõõmujookideta rõõmu tundagi. Seepärast ongi suur osa jõuluvanasid seda meelt, et selle tõelise jõulutunde saavad jõuluvanad ikkagi ainult lastelt, sest nemad oskavad ainsana tõeliselt pühadest rõõmu tunda.

üks jõuluvana räägib oma kogemustest, kuidas ta peopaika jõudnuna leidis neljakümnendates daamid aias armuvalus piinlemast, seevastu neljakümnesed "poisid" võistlesid toas "uljastes osavusmängudes" ja jõuvana karjus kinke jagades oma kurgu kähedaks enne kui keegi oma nimele üldse reageerida taipas.

üks teine jõuluvana räägib, et täiskasvanute jõulupidudel peab ta erilise hoolega kaitsma oma habet, sest sülle roninud ja oma salasoove kõrva sosistavad "tüdrukud" on ta habeme üsna hõredaks sakutanud ja oo, milliseid jutte talle kõrva on sosistatud!

"Minu meeldejäävaim pidu oli ühes ühes majas, kus oli koos neli peret, seal oli lapsi, noori ja täiskasvanuid, kõik lugesid salmi, silitasid habet ning isegi isad ja emad istusid mulle sülle. Hilinesin küll kõvasti järgmisesse kohta, aga see oli üks südamlikumaid kogemusi, ei olnud piire täiskasvanute ja laste vahel, kõik võtsid asja ühtviisi tõsiselt ja see oli väga armas. Kindlasti lisas peole veetlust ka tõsiasi, et täiskasvanute peolaud ei olnud lookas alkoholipudelite all."

üks jõuluvana märgib, et üsna tüütu on sattuda peresse, kus suuremad õed-vennad teevad jõuluvana visiidi ajal selgitustööd väiksemate seas jõuluvana olemasolu kohta. Ka ei ole meeldiv sattuda nn kutsumata külaliseks peresse, kus igavlevad teismelised näevad jõuvanas ainult tarbetut takistust oma järjekordse mängukonsooli kättesaamisel. Harvad ei ole ka olukorrad, kus jõuluvana ennast pea oimetuks mängib ja siis nõuab ema väikse Peetriga ühispilti ja teine ema tahab väikest Sonjat ja Karli koos jõulutaadiga pildistada, nii et jõulutaat ei jaksa pärast ei kätt ega jalga liigutada.

Mis jõuluvandega juhtub

Pühade aeg on teadagi kiire, seepärast võib igasugu asju ette tulla, nende eest pole kaitstud keegi.

Tavaliselt jäetakse kott kingitustega ukse juurde. Kord jõudis jõuluvana pererahva ukse taha, märkas seal kotti, haaras selle kaenlasse ja astus tuppa. Kui jõulutaat hakkas kingitusi jagama, sai ta esimese asjana kotist kätte tühja klaaspurgi, järgmist asja kotist välja sikutades sai lahke pererahvas lõpuks aru, et jõuluvana on ukse kõrvalt kaasa haaranud prügikoti ja õige kingikott ootab ikka veel õues. Õnneks jäi jõuludraama olemata, sest õige kott jõudis peagi jõuluvanani.

Jõuluvanade sõnul juhtub üsna sageli, et habe ja vuntsid kaovad või läbi valgete lokkide hakkavad ühtäkki turritama mustad juuksesalgud. Aeg-ajalt võib juhtuda, et kibedas tööhoos ei märka jõuluvana õigel ajal pissil käia ja kui siis mõne külaskäigu ajal see kõige viimane piir ette tuleb, on jama majas.

Jõuluvana ja traumeeritud lapsed

Laste suhtumine jõuluvanasse erineb palju. Mõnes peres on juba septembrist lapsi jõuluvanaga hirmutatud ja jõuluvana saabumine viib lapse trauma äärele.

"Kord läksin ühte peresse, kus aiast möödudes nägin väikest poissi akna pealt piilumas, lehvitasin lapsele. Selle aja jooksul, kui sisse sain, oli poiss oma tuppa peitu jooksnud, ukse kinni pannud ning teatas, et ta enne ei tule välja kui "see" on ära läinud. Samas on teises peres lapsed juba trepil mul vastas ning laulavad ja loevad läbisegi oma salme, krabavad siis ilma pikema jututa kingikoti enda kätte ja hakkavad seal tuustima."

"Kord sattusin peresse, kus mind ootas 11-aastane roosas baleriinikostüümis pontsakas tüdruk. Mind pandi sohvale istuma ja tüdruk hakkas hammastega sohva nurka närima, olin üsna hämmeldunud. Pererahvas ütles vaid, et ta nii väga ootas jõuvana. Kui jõudsin viimase pakini, mille peale oli kirjutatud Põssa, ütlesin, et olen unustanud, kes see Põssa täpselt on. Peretütar karjatas, et see on meie kass ja tormas teise tuppa. Hetke pärast oli ta tagasi suure rohelise kilekotiga. Tüdruk hakkas kilekotti ümber pea keerutama. Selgus, et kotis oli kass! Vanemad karjusid, et palun jäta järgi, jäta meie kassile hing sisse. Vat siis, mida suur ootusärevus võib teha!"

Jõuluvana on ametite amet!

"üks tore mälestus on perest, kus laps jutustas oma vanaisast, kelle kodu lähistel lõhkes II maailmasõja ajal gaasitoru. Jutt plahvatusest tuletas siis jõuluvanalegi meelde, kuidas see oli tõepoolest ohtlik aeg ja kui keeruline oli sellistes oludes reega lennata. Lapsuke jäi tõemeeli uskuma, et olen seesama jõuluvana, kes kunagi ammu ka tema vanaisa juures oli käinud. Pererahvale meeldis mu jutt nii väga, et tulid mind ukselegi veel eraldi tänama ja saatma. Sellised juhtumised teevad südama soojaks!"

"Kord kaotasin ühes väikeses külas südame, seal oli nii kaunis naisterahvas, et see viis mul mõistuse peast. Kogu jõuluaja mõtlesin ainult talle. Olgugi, et teadsin, kus ta elas ja kes ta on, ei julgenud ma temaga lähemat tutvust sobitama minna. Vot siis, ka jõuluvanad armuvad. Mäletan seda naist veel praegugi, hulga aastaid hiljem."

"Mind kohtas kord uksel suur dobermann. Ta urises kõvasti ja oli igati kurjakuulutava välimusega, sisse ta mind lasta ei tahtnud. Kui lõpuks tuppa pääsesin ja kingitused jagatud sain, oli uus häda - koer ei lase mind kuidagi ära! Pererahvas ütles, et nende koer harjub kaua võõrastega, aga kui kiindub, siis jäägitult ja seepärast ta mind uksest välja ei tahtnudki lasta!"

"Kord sattusin jõulupeole, kus pererahvas juba uksel tervitas mind hõrgu brändiga. Jõuluvana juhatati elutuppa ja pandi diivanile istuma. Seejärel käis iga piduline, nii lapsed kui suured, oma salme lugemas. Täiskasvanud alustasid minu ümber ringmängu ja lapsed keksisisd niisma, see oli nii tore pidu! Mul oli kohe kahju, et olin autoga, muidu oleks võinud kauemakski jääda"¦"

"Olin kutsutud ühte peresse, kus uksel tervitas mind nägus perenaine. Sel daamil oli väga avar dekoltee. No ma ei saanud kuidagi silmi sellelt võluvalt dekolteelt! Püüdsin siis teha nägu, justkui ma seda ei näekski, ise tegelikult kogu aeg põue kiigates. Alles hiljem märkasin, et pereisa oli jõuluvana visiidi videosse võtnud. Küllap jõuluvideo vaatamine paljastas himura jõuluvana, aga siis polnud enam midagi teha!"

"Olgugi et jõuluvanaks olemine hoiab mind kuni hiliste õhtutundideni eemal oma perest ja jõululauast ning sageli pean autot läbi hangede üksinda lükkama, tuisus või lõrtsis ja lobjakus sumpama, pean jõuluvanaks olemist siiski üheks parimaks asjaks , mis minuga kunagi on juhtunud. Jõuluvanana näen laste ja perede tõelist jõulurõõmu, ma ei vahetaks seda millegi vastu!"

Ilusat jõuluaega teile kõigile!

 

Osale arutelus

  • sekretar.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine