Töötaja tööl joobes. Mida teha?

 

Olgu tegemist tootmise, teeninduse või avaliku sektoriga alkoholist tulenevaid probleeme on olnud ja saab olema ka edaspidi nii eraettevõtluses kui avaliku sektori ametiasutustes. Siinkohal ei pea ma silmas eestlase mõistes võrdlemisi süütut tujutekitajat tähtpäeval, mis kinnise eestlase ka lõpuks tantsupõrandale juhib ja mõnusamalt kaaslastega juttu vestma paneb. Ei. Pean silmas alkoholi kuritarvitamist ning selle otseseid või kaudseid mõjusid. Pole ju mingi uudis, et põhjamaiselt kinnine Läänemere rahvas on puhta alkoholi tarbimise poolest vaieldamatut liidripositsiooni hoidmas terves Euroopas (13-15 liitrit täiskasvanu kohta aastas). Muide, vastavalt MTü Alkoholivaba Eesti statistikale on Eestis ca 100 000 alkoholisõltlast!

Olenevalt organisatsioonist ja/või töö iseloomust jõuab vähem või rohkem alkoholi kuritarvitamise juhtumeid ka faasi, kus sekkuma on kohustatud tööandja. Töötaja on saabunud tööle joobes või tarvitab alkoholi töökohal. Mida teha? Saata töötaja koju, karjuda tema peale või lasta peale õlale patsutust ja sisemist veendumust, et "pole hullu midagi", töötaja siiski tööpostile? Arusaadavalt mõistab enamus meist, et joobes töötajat tööülesandeid täitma lasta ei ole mõistlik. See on lausa seadusevastane. Nimelt ütleb Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ?§ 56 selgelt, et tööandja kõrvaldab joobes töötaja töölt. Tööandja on kohustatud töölt kõrvaldama ka jääknähtudega töötaja (kui töö eeldab erilist täpsust või on suurema ohuastmega) ning tööandja on kohustatud joobes töötajat tööle mitte lubama.

Kõrvalepõikena märgin, et kerge joobe ehk nn "väikese promilli" näol pole tegemist jääknähtudega. Joove on joove, olenemata joobe astmest. Jääknähtudena saame siinkohal ehk käsitleda halba enesetunnet (nõrkust), ebaadekvaatset välimust, keha funktsionaalseid anomaaliaid (kätevärinad) vms.

Kohtupraktikas on hinnatud alkoholijoobes töökohal viibimist kui jämedat töökohustuste rikkumist ning vastavalt Töölepingu seaduse ?§ 103 lg 2 on tööandjal õigus lõpetada tööleping ka esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise eest. Siinkohal ei ole oluline töötaja joobeaste ega tagajärjed, piisab sellest, et joove või alkoholi tarvitamine on piisaval määral tõendatud.

Lisaks jämedale töökohustuste rikkumisele võib alkoholijoove töökohal olla lisaks ka vääritu tegu (Töölepingu seadus ?§ 105). ühe praktikast võetud näitena klassifitseerub vääritu teona alkoholijoobes viibine näiteks pedagoogilises töös (õpetaja klassiruumis).

Kuidas joovet praktikas tuvastada, mida tohib teha?

Praktikas on palju probleeme toonud ebakorretktne joobe tuvastamine ja -fikseerimine. Nö "

de facto

" patustanud töötaja jääb töövaidluse korral "

de jure

" õigeks ning leab aset ennistamine, kahjunõude esitus vms. Tööandja jääb kaotajaks ning on sunnitud kirjeldatud töötaja taaskaasama kollektiivi (olgu märgitud, et eeloleval suvel jõustuvas uues Töölepingu seaduses on ennistuskohustus tööandja jaoks kaotatud).

Seaduses puudub selline norm, millele tuginedes tööandja saaks joovet korrakohaselt tuvastada. Seega on kujunenud teatud praktika (töövaidluskomisjonid, kohtud), millele tööandja saab toetuda. Kohtud on aktsepteerinud ekspertiisiaktide kõrval ka tunnistajate ütlusi ja tööandja koostatud akte/esildisi/ettekandeid vms.

Joobe tuvastamisel on võimalikud järgmised moodused:

1. Töötaja nõustub joobe tuvastamisega (nt puhub alkomeetrisse, annab vereanalüüsi), mille alusel tööandja koostab akti, kus tuvastatakse, et töötaja oli joobes.

2. Kui töötaja keeldub joobe tuvastamisest, siis tööandja võtab tunnistajatelt ütlused (seletuskirjad), et töötaja oli alkoholijoobes (kirjeldatakse väliseid tunnuseid nagu kogelev ja raskendatud kõne, silmade reageering, žestikulatsioon, hääletugevus ja -kõrgus, käitumine tervikuna jms).

3. Võimalus on kaasata nt politseid joobe tuvastamiseks.

Töötaja keeldumise joobe tuvastamise korral fikseerivad ära ka tunnistajad oma seletustes, see on kaudne tõend hilisemas kohtuvaidluses (vastasel juhul võib töötaja väita, et joobe fikseerimist temalt ei nõutud).

Kuigi reeglina peab tunnistama, et alkoholiprobleemide kandumine töökohale kannab endas selget vajadust töölepingu lõpetamiseks, tuleb siiski tunnistada, et tööandja peaks enne kõige karmima distsiplinaarsanktsiooni (töösuhte lõpetamine) rakendamist kuulama ära ka töötaja põhjendused. Soovitav on võtta need selgitused kirjalikult. See on ka hilisemas menetlusprotsessis kasulik, kuna näitab, et töötajale on antud võimalus oma käitumist põhjendada. Karistuse raskusastme määrajaks on loomulikult juht. Vaatamata sellele peab otsuse määramisel silmas pidama lisaks patustanud töötajale ka ülejäänud meeskonda ja võimalikke organisatsiooni partnereid ja kliente. Millise sõnumi saadab juhi otsus neile?

Töötajaga töölepingu lõpetamiseks peab tööandja dokumentatsioon olema selgelt ja korrektselt koostatud ning jälgima peab Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses määratletud korda ja menetlustähtaegu.

Sekretar.ee korraldab kolumni teemaatikat ja palju muid töödistsipliini küsimusi käsitleva praktilise koolituse, mille viib läbi Seletuskiri Oü juhataja Marko Torm: "Töödistsipliin ja efektiivsus - päästerõngas aastal 2009" Koolitus toimub 19.02.2009 a. ülemiste City, Lõõtsa 4 Tallinn. Registreeri end kohe soodushinnaga

Osale arutelus

  • Marko Torm

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

ÄRIPÄEV AS otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

28. september 2018

Teabevara