Esimene seksikate pidu

Aasta 1997 august oli tulikuum. Mitte ainult asjaolule, et siis peeti maha Kroonika ajaloo esimene pidu koos seksikaima mehe ja naise valimisega. Peoga samal päeval oli ka augustikuu kuumarekord - 33 kraadi varjus.

Märtsis 1997, kui sain peatoimetajaks, oli ajakirja tiraaž veidi alla 30 000 eksemplari nädalas, ent tõusutrend oli just-just hoogu sisse saamas. Meid kõiki pahviks lööv hüpertõus jätkus aprillis ja mais. Juulis istusime toimetusega maha ja otsustasime, et nüüd tuleb küll üks vägev pidu maha pidada - nädalakirja tiraaž hakkas küündima 50 000 eksemplarini! Mõtlesime - miks seda pidu ikka ainult isekeskis pidada, kutsume need ka, kes meiega koostööd on teinud. Kutsume esikaanestaarid ja persoonid, kes head kirjutamisainet on andnud. Näitame, et meid pole mõtet karta. Pigem on mõtet head koostööd teha.

Kroonika nagu People!

Augusti viimasel kolmapäeval see pidu teoks saigi. Ainult et algselt plaanitud 50 000 pidu oli vahepealsete nädalate jooksul jõudnud muutuda 60 000 peoks. Ja mitte ainult!

"Miks me ei võiks valida seksikamaid inimesi, nagu näiteks ajakiri People seda juba aastakümneid teeb?" Sellise küsimusega tuli mu kabinetti neli nädalat enne pidu ajakirjanik Stella K. Wadowsky. Hmm. Tõepoolest. Miks me ei võiks valida seksikamaid? Loomulikult me võime.

Edasi käis kõik väga kiirelt. Kuulutus ajakirja - keda valiksid sina Eesti seksikaimaks naiseks, keda meheks? Auhinnad! Mida võitjatele auhinnaks anda? Ajakirja aastatellimus - mage! Sel pole ju püsiväärtust. Kuju! Kuju?

Aastal 1997 oli kultusskulptori staatusesse tõusnud Tauno Kangro, kes lõi samal aastal esimese Eesti kultuuriauhinna Suur Vanker. Muidugi tema! Kiirelt oleks tarvis saada Kangro käest sobivad auhinnakujud! Peokoht, esinejad, kutsed. Praegu on kummaline mõelda, et me tegime seda kõike ise. Kroonikal ei olnud kaksteist aastat tagasi ühtki turundusjuhti ega reklaamiagentuuri, kelle peale saab täna kõigis sisu mitte puudutavates küsimustes rahus loota. Fotograaf Aivar Kullamaa tundis hästi Tauno Kangrot, temaga koos läksime Kangro ateljeesse auhinnaskulptuure välja valima. Tauno pani meile variandid lauale, minu ülesanne oli näidata näpuga - need! Tulemust olete kõik nüüdseks 11 aastat näinud. Ja kohe tuleb 12-s pidu - ikka samade kujudega! Ja ikka on need sama rasked: pronkskuju koos dolomiitalusega kaalub ligi kümme kilo.

Mäletan, kuidas tingisin hinnas. "Tauno, sa saad aastateks kindla leiva, sest see kuju on ja jääb, ma luban," moosisin. "20 000 kuju eest - rohkem alla ei tahaks anda!" nihverdas Kangro. "Ei mängi välja, meie kogu peo eelarve jääb 50 000 krooni kanti," vaidlesin vastu. Lõpptulemuseks sain väga hea hinna, mis kehtib - niipalju kui tean - tänapäevani.

33 kraadi pidu

Keda kutsuda esinema? Polnud kahtlustki - õhtut peab juhtima Mart Sander, kes lubas õhtujuhi tasu eest ka mõned laulud laulda. Kindlasti peab üles astuma minu lemmiklaulja Siiri Sisask. Helistasin Siirile, rääkisin loo ära ja ta oli kohe nõus.

Kohaks valisime tollase kõige kaunima restorani Carina, mis asus Lillepaviljoni küljes mäe otsas vaatega merele. See oli ainus restoran Tallinnas, kus oli imekaunis valge tiibklaver.

Eeskava eest ei pidanud me üldse muretsema. Kohale tulnud lauljad olid nii hakkamist täis, et pruukis Sandril vaid eest hõigata, kui lauljad ükshaaval lavale lugu esitama tulid. Nancy, Janika Sillamaa, ka Henrik Normann. Lõpuks läks ühisjämmimiseks. Siiri andis viisijupi kätte ja igaüks tõlgendas seda oma suva järgi. Sellist spontaanset jämmimist - erinevad lauljad korraga laval - pole Kroonika pidudel hiljem kunagi olnud.

Kes tulid peole? Loe edasi

Osale arutelus

  • Ingrid Tähismaa

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine