Seebiooper Carl Danhammeri moodi

Kroonika sünniga samal ajal imbus Eesti avalikku ellu uus nähtus. See oli lõvilakka kandev paks parimais aastais blond hüperaktiivne mees. Ta vatras eesti-soome segakeelt, tema asesõnaks oli "vai vittu"? ja elu parematel hetkedel pidas ta end Elviseks.

Sellel mehel ei olnud välimust, kombeid, (legaalset) raha, positsiooni ega väärikust. Ometi ihaldasid teda välimuselt üle keskmise eesti naised. Mingi karisma pidi sel roppsuuröökuril siis ju ometi olema? Või oli see hullunud eesti naise ihalus välismaa mehe järele, olgu ta siis ükskõik milline. Kas mäletate veel - elukunstnik Carl Danhammer!

Carl Danhammer oli aastatel 1990-2001 eestlaste tähelepanu järgi pidevas näljas. Ta oli tollal üks väheseid, kes sõna otseses mõttes ahistas oma pideva meediasse sooviga ajakirjatoimetust. Ma ei ole kellegi eest oma kabineti kaitsva ukse taha põgenenud ja selle seestpoolt lukustanud, aga Danhammerit nähes oli selline reaktsioon spontaanne, instinktiivne. See pealetükkivus ja omamehelikkus koos katkematu jutuvadaga, mis sulle korraga peale langes, oli raskesti üle elatav.

Ometi tuli mees alati ära kuulata, sest äärmuslikku jaburust meelelahutuse nime all meie lugejad ju janunesid. Danhammeri ihuajakirjanikuks hakkas Jaanus Hämarsoo. Tema jaksas Carli lõputuid pajatusi, kui hästi tal läheb ja kui vinge ärimees-poliitik ta on, rahulikult ära kuulata. Jaanusega tekkis Danhammeril otseliin - iga mikrosündmuse puhul möirgas ta Jaanuse telefoni - minulla on hyvä stoori! Nalja sai tema kulul Kroonika algusaastatel päris kõvasti.

Saatis siivutud pildid

ühel sombusel oktoobripäeval poetus mu lauale valge ümbrik. See on tulnud postiga ja selle sees on viis fotot. Kõigi peal on seltskonnalõvi Carl Danhammer erinevate tõmmuverd näitsikutega. ühe foto taha on kirjutatud: Carl veetis lõbusalt aega Brasiilias ärireisil. Saatja nime juures pole.

Pildid on aga intrigeerivad ja senise Kroonika jaoks isegi mingeid piire ületavad. ühel fotol hoiab Danhammer tema süles istuval tõmmutaril käsi paljastel rindadel, ühel pildil on ta sootuks püksata, meheau lõdvalt kaadris. Loe edasi

Osale arutelus

  • Ingrid Tähismaa

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine