Materiaalne vastutus tööõigussuhetes

Töötajate varaline vastutus on tänaseni reguleeritud Eesti NSV töökoodeksi 9. peatükis. Selle kohaselt saame rääkida kahte liiki vastutusest: piiratud materiaalne vastutus ja täielik materiaalne vastutus. Lisaks eristatakse individuaalset materiaalset vastutust ja kollektiivset materiaalset vastutust. Materiaalse vastutuse kohaldamisel töötajate süüd eeldatakse, st kui töötaja ei tõenda vastupidist, loetakse ta kahju tekkimises süüdi olevaks.

Töökoodeksi ?§ 125 kohaselt kannavad töötajad materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju korral ning juhul, kui töötajad on kahju tekkimises süüdi. Siinjuures on oluline teada, et otsese kahju all mõeldakse ka tööandja kulutusi, mis on kahju tekitamisega otseselt seotud (nt kulutused rikutud töövahendite asendamiseks jms). Töötaja süüd materiaalse vastutuse kohaldamisel küll eeldatakse, kuid see ei vabasta tööandjat kohustusest välja selgitada, kas töötajapoolse kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Kui selgub, et kahju oleks tekkinud sõltumata töötajapoolsest töökohustuste rikkumisest, ehk teisisõnu, kahju põhjustajaks oli muu asjaolu, ei saa töötajat kahju tekitamises süüdistada. Niisugusel juhul on küll võimalus töötajat töökohustuste rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada, kuid materiaalse vastutuse kohaldamiseks ja sellest tuleneva hüvitise nõude esitamiseks alus puudub.

Piiratud materiaalne vastutus

Piiratud materiaalset vastutust kohaldatakse töötajaile, kes hooletuse tõttu on rikkunud või hävitanud nende kasutusse antud töövahendeid, erirõivaid vm esemeid, samuti materjale või tooteid (toodangut), sh nende valmistamisel. Piiratud materiaalset vastutust kohaldatakse ka juhtivtöötajatele äri- vm ühingule kahju tekitamisel liigsete rahaliste väljamaksetega, materiaalsete või rahaliste väärtuste arvestuse ja hoidmise ebaõige korraldamisega, samuti vajalike abinõude mitterakendamisega väärtuste riisumise, hävimise ja rikkumise ärahoidmiseks, tööseisakute ja praagi vältimiseks.

Piiratud materiaalse vastutuse kohaldamine ei eelda sellekohase lepingu sõlmimist. Vastutuse ulatus võib piirneda kahju suurusega juhul, kui see ei ületa töötaja keskmist kuupalka. Keskmist kuupalka ületav osa kahjusummast jääb tööandja kanda.

Täielik materiaalne vastutus

Töötajatele saab kohaldada ka täielikku materiaalset vastutust, kuid selleks peavad olema täidetud teatud tingimused, mis on fikseeritud töökoodeksi ?§-s 128.

Esiteks tuleb töötajaga sõlmida vastav kirjalik leping. Teiseks peab töötaja olema vähemalt 18 aastane, et temaga täieliku materiaalse vastutuse lepingut saaks sõlmida. Lepingus tuleb näidata, et töötaja võtab endale täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud konkreetse vara ja muude väärtuste mittesäilimise või riknemise eest. Seejuures on oluline mõista, et nimetatud lepingut saab sõlmida vaid selliste töötajatega, kelle töökohustuste hulka kuulub otseselt neile antud väärtuste hoidmine, kasutamine, töötlemine, müük (väljaandmine) või vedu. Kindlasti ei ole põhjendatud täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmimine nt ettevõtte koristajaga, kel on küll juurdepääs varale või muudele väärtustele, kuid kelle töökohustuste hulka ei kuulu nende hoidmine jms.

Praktikas on tõusetunud küsimus, kas täieliku materiaalse vastutuse lepinguna saab käsitada ka töölepingu vastavaid punkte ehk täiendavaid tingimusi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sellisel juhul ei saa töötajalt nõuda tekitatud kahju täielikku hüvitamist töökoodeksi järgi.

Kuna leping on kahepoolne ning oma olemuselt vabatahtlik, tuleb selle sõlmimisel silmas pidada mõlema poole kohustusi, samuti õigusi. See tähendab, et tööandja ei saa sundida töötajat lepingut sõlmima, samuti tuleb sõlmitavas lepingus ka tööandja kohustused selgelt fikseerida. Näiteks ei saa tööandja eeldada kaugsõidu autojuhilt, et viimane vastutaks täies ulatuses koorma säilimise eest, kui ta ei taga juhile võimalust peatuda või parkida valvega parklas jne.

Töötajad vastutavad kahju täies ulatuses ka juhul, kui:

1. täielik materiaalne vastutus tuleneb eriseadusest;

2. töötaja on saanud aruandes fikseeritud vara või muud väärtused ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel;

3. kahju on tekitatud tegevusega, mis on karistusseadustikus kvalifitseeritud süüteona;

4. kahju tekitatakse ebakaines olekus;

5. tahtliku hävitamise või rikkumisega tekitatakse materjalide või toodete puudujääk, samuti töötaja kasutusse antud tööriistade, mõõteriistade, erirõivaste jm esemete tahtlik hävitamine või rikkumine;

6. kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega (töölepingu seaduse ?§ 48 kohaselt on nii töötaja kui tööandja muuhulgas kohustatud ka töövälisel ajal hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara).

Kollektiivne materiaalne vastutus

Kollektiivset materiaalset vastutust kohaldatakse juhtudel, kui töötajad teevad ühiselt töid, mis on seotud töötajatele antud väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi, veo või tootmisprotsessis kasutamisega ning sealjuures ei ole võimalik piiritleda iga töötaja materiaalset vastutust ega sõlmida igaühega eraldi täieliku materiaalse vastutuse lepingut. Niisugustel juhtudel sõlmitakse kollektiivse varalise vastutuse leping ja poolteks selles on ühelt poolt tööandja ning teiselt poolt teatud rühm töötajaid (nt kaupluse või selle osakonna müüjad). ühe inimese vahetumisel kollektiivis jääb leping üldjuhul kehtima ülejäänud kollektiivi liikmete suhtes. Uuele liikmele tehakse lepingutingimused teatavaks ning nendega nõustumist kinnitab töötaja oma allkirjaga.

Eelnimetatud lepingu olemasolu korral ei pea tööandja tõendama kollektiivi liikmete süüd ning kollektiiv vabaneb vastutusest vaid juhul, kui tehakse kindlaks kahju konkreetne tekitaja või kui töötajad tõendavad, et nad ei ole kahju tekkimises süüdi.

Hüvitamisele kuuluv kahju jaotatakse kollektiivi liikmete vahel võrdeliselt iga liikme töölepingujärgse palgamääraga, samuti kollektiivis tegelikult töötatud ajaga ajavahemikus viimasest inventuurist kuni kahju avastamise päevani.

Kahju hüvitamine

Kui piiratud materiaalse vastutuse kohaldamisel sai tööandja töötajalt kahju sisse nõuda vaid tema keskmise kuupalga ulatuses, siis täieliku materiaalse vastutuse kohaldamisel saab tööandja töötajalt kahjuna sisse nõuda kogu summa, mille võrra tema vara või selle väärtus vähenes või mille võrra tuli tal teha täiendavaid kulutusi. Töötajalt ei saa sisse nõuda vaid saamata jäänud tulu ning kahju, mis on tekkinud normaalse tootmismajandusliku riski tagajärjel (nt töötamisel amortiseerunud seadmega).

Töötaja võib tööandjale tekitatud kahju hüvitada vabatahtlikult. Palgaseaduse ?§ 36 kohaselt võib töötaja poolt tekitatud kahju hüvitamise summasid ka tema palgast kinni pidada, kuid selleks peab tööandja eelnevalt saama töötajalt kirjaliku nõusoleku. Kinnipidamiste ulatuse sätestab alates käesoleva aasta jaanuarist täitemenetluse seadustiku ?§ 132. Selle sätte kohaselt peab palga arestimisel töötajale brutopalgana kätte jääma riiklik palga alammäär, mis hetkel on 3000 krooni kuus ja 17.80 krooni tunnis. Kui aga töötajal on ülalpeetavaid, suureneb kinnipidamisele ehk arestimisele mittekuuluv summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Kui töötaja oma nõusolekut palgast kinnipidamisteks ei anna või tekitatud kahju muudest vahenditest vabatahtlikult ei hüvita, on tööandjal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Kahjunõude esitamiseks on tööandjal aega 4 kuud pärast kahju tekkimisest teada saamist või ajast, mil ta pidi sellest teada saama. Uudsena jõustus käesoleva aasta jaanuaris kord, mille kohaselt ei saa enam töövaidluskomisjoni esitada nõuet, mille suurus ületab 50 000 krooni. Sellise nõudega tuleb pöörduda otse kohtusse.

Osale arutelus

  • Tiia E. Tammeleht

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine