Kuidas keskenduda sellele, mida sa tegelikult tahad

On aeg rääkida sellest, kuidas dialoogi pidada. Kuidas julgustada ühiste mõtete kogumi loomist, kui emotsioonid möllavad ja arvamused erinevad? See ei saa olla lihtne. Arvestades enamiku inimeste harjumust halvasti käituda, nõuab see tõenäoliselt tõsist pingutust. Aga inimesed suudavad muutuda. Tuhanded inimesed, kellega me viimastel aastakümnetel oleme koos töötanud, on end parandanud, aga see nõuab tööd ja vaeva. Pole võimalik juua mingit võlujooki ja uuesti sündida. Me peame ennast karmi pilguga vaatama.

See ongi dialoogi pidamise esimene põhimõte - alusta südamest. Enda südamest. Kui sa endaga hakkama ei saa, ei õnnestu ka dialoogi pidada. Kui kõnelused muutuvad otsustavaks, kasutad sa ikka harjumuspäraseid suhtlemisvahendeid - vaidlusi, vaikimist, manipuleerimist ja muud sarnast.

KUI ME JÄTAME ISEENDA TÄHELEPANUTA

Alustame ühe tõestisündinud looga. Kaks õde ja nende isa tõttavad oma hotellituppa, olles veetnud palava pärastlõuna Disneylandis. Rõhuvat kuumust arvestades on tüdrukud joonud väikese vaadi jagu limonaadi. Kui lapsed tuppa tormavad, on neil vaid üks mõte - kohe vetsu.Kuna vannitoas on vaid üks pott, tekib kohe ka tüli. Lapsed alustavad vaidlemist, tõuklemist ja õiendamist, sebides tillukeses vannitoas ringi. Lõpuks hüüab üks tüdruk isa appi."Issi, mina jõudsin esimesena!"?"Jah, aga mul on suurem häda!"?"Kust sa tead? Sa pole minu sees. Ma ei käinud hommikul enne äratulekut vetsus!"?"Sa oled jube isekas!"?Isal on ettepanek. "Tüdrukud, mina teile lahendust ei paku. Te võite jääda vannituppa ja ise välja mõelda, kes esimesena läheb. Aga üks reegel on - üksteist ei tohi lüüa."?Ärevil lapsed alustavad otsustavat kõnelust ja isa vaatab kella. Ta arutleb, kaua see aega võtab. Minutid venivad ja ta ei kuule muud, kui aeg-ajalt sapiseid märkusi. Lõpuks, pärast kahtkümmet viit pikka minutit, lastakse vett. Esimene tüdruk tuleb välja. Minuti hiljem lastakse uuesti vett ja tuleb ka teine. Isa küsib neilt: "Kas te ka teate, mitu korda te oleksite jõudnud vetsus käia selle aja jooksul, mis te vaidlemisele kulutasite?"?Väikesed võrukaelad polnud sellele mõelnud, aga kohe, kui nad seda taipavad, teevad mõlemad ainuvõimaliku järelduse."Mitu korda, kui tema poleks selline tobu olnud."?

"Kuula vaid. Ta sõimab mind, kui oleks ise võinud ju oodata. Ta peab alati oma tahtmise saama!"?

ÄRGE VAADAKE MIND!

Me võime ju selle loo peale naerda, aga need lapsed ei käitunud täiskasvanuist sugugi erinevalt. Kui vestlus ebaõnnestub, kiirustame me kohe teisi süüdistama. Kui teised muutuksid, elaksime me kõik õnnelikult. Kui teised poleks nii nõmedad, ei peaks me üldse totralt keerutama nagu kass ümber palava pudru. Nemad alustasid. Nemad on süüdi, mitte meie. Ja nii edasi.Ehkki vahel oleme me tõesti kõigest kõrvalseisjad elu lõpututes laupkokkupõrgetes, oleme me harva täiesti süütud. Sageli oleme me teinud midagi, mis probleemi paisutab.Inimesed, kes oskavad dialoogi pidada, saavad sellest lihtsast asjaolust aru ja pööravad selle põhimõtteks "Tegeleme esmalt minuga"?. Nad mõistavad, et enda suhtumist parandades saavad nad sellest ainult kasu ja lisaks ei saa nad kedagi teist peale iseenda muuta. Ehkki teised peaksid muutuma või me tahaksime, et nad muutuksid, on siiski ainus inimene, keda me saame pidevalt ergutada, tagant torkida ja kujundada - mingisugusegi lootusega edule -, see, kes meile peeglist vastu vaatab.

See asjaolu on ka teataval määral irooniline. Inimesed, kes usuvad, et peavad iseendast alustama, teevadki seda. Ennast muutes saavad neist ka osavad dialoogipidajad. Iroonia on selles, et just kõige andekamad, mitte kõige vähem andekad, püüavad pidevalt oma dialoogi pidamise oskusi arendada. Ja nagu tihti juhtub, muutuvad rikkad rikkamaks.

ALUSTA SüDAMEST

Oletame siis, et me peame parandama oma dialoogi pidamise oskusi. Selle asemel, et osta see raamat ning anda see lähedasele inimesele või kolleegile, öeldes: "See raamat meeldib sulle, eriti need kohad, mis ma alla joonisin"?, peaksime välja mõtlema, kuidas me ise kasu saaksime. Aga kuidas? Kust alustada? Kuidas ebaadekvaatsest käitumisest hoiduda?Ehkki sündmuste järjekorda nii muutlikus mõttevahetuses, nagu seda on otsustavad kõnelused, on raske kirjeldada, teame me üht päris kindlalt: osavad suhtlejad alustavad südamest. See tähendab, et nad alustavad tähtsaid kõnelusi õigete motiividega ega kaldu kursilt kõrvale, ükskõik, mis ka ei juhtu.Nad säilitavad sellise keskendumise kahel viisil. Esiteks teavad nad täpselt, mida tahavad. Hoolimata pidevatest katsetest neid eesmärgilt kõrvale kallutada ei lase nad end segada. Teiseks, osavad inimesed ei tee rumalaid otsuseid. Vastupidi neile, kes põhjendavad oma halba käitumist sellega, et nad pidid valima, kas vastu hakata või taganeda, usuvad oskuslikud dialoogipidajad, et dialoog on alati võimalik, hoolimata olukorrast.

Vaatleme neid tähtsaid eeldusi lähemalt.

TÕEHETK

Et mõista, kuidas meie südames pesitsev kirg võib mõjutada meie võimet dialoogi pidada, võtame vaatluse alla ühe tõestisündinud näite.Greta on keskmise suurusega ettevõtte juht ja ta on olnud juba kaks tundi pingelisel koosolekul ettevõtte teiste juhtfiguuridega. Viimase poole aasta jooksul on ta üritanud kulude vähendamiseks midagi ette võtta. Seni pole suurt edu saavutatud ja Greta kutsub koosoleku kokku. Inimesed ju ometi ütlevad talle, miks nad pole kulusid kärpima hakanud. Ta on ju näinud tõsist vaeva, et neid avameelsusele meelitada.Greta palub küsimusi esitada ja üks juhatajatest tõuseb vastumeelselt püsti, niheleb, vahib maha ja küsib siis närviliselt, kas ta võib esitada väga hella teemat puudutava küsimuse. See, kuidas mees rõhutab sõna "väga"?, tekitab tunde, nagu kavatseks ta süüdistada Gretat Lindberghide lapse röövimises.Hirmunud juhataja jätkab:"Greta, sa oled meilt pool aastat nõudnud kulude kärpimist. Ma valetaksin, öeldes, et meie reaktsioon pole olnud leige. Kui sa vastu pole, räägiksin sulle, miks meil on keeruline kulusid kärpida."?"Suurepärane. Lase tulla,"? ütleb Greta naeratades."Samal ajal, kui sa oled palunud meil kasutada paberi mõlemaid külgi ja loobuda täienduste tegemisest, lased sa ehitada teist kontorit."?Greta kangestub ja punastab. Kõik ootavad, mis saab edasi. Juhataja jätkab vapralt:"Räägitakse, et ainuüksi mööbel maksab 150 000 dollarit. On see nii?"?Ja käes ta ongi. Kõnelused muutusid otsustavaks. Keegi lisas mõtete kogumisse inetu infokillu. Kas Greta palub endiselt ausalt ja avameelselt jätkata või sunnib ta mehe vaikima?

Me nimetame seda otsustavaks kõneluseks, sest see, kuidas Greta järgmiste hetkede jooksul käitub, mõjutab inimeste suhtumist kulude kärpimise ettepanekusse ning lisaks ka teiste firmajuhtide suhtumist Gretasse. Kas ta räägib avameelselt ja ausalt? Või on ta raevutsev silmakirjatseja - nagu paljud juhtivtöötajad enne teda?

Kas me neelame selle ohtliku konksu alla?

See, kuidas Greta otsustava kõneluse ajal käitub, sõltub suuresti sellest, kuidas ta sellise rünnaku puhul oma emotsioone suudab talitseda. Kõnet pidades või märgukirja kirjutades on ta muidugi avameelsuse poolt. Ta lausa kuulutab seda. Aga mis saab nüüd? Kas Greta tänab meest tohutu riski ja aususe eest?Kui ta on selline, nagu enamik meist, hakkab Greta end kaitsma. Otsustavaid kõnelusi pidades tõrjuvad uued (ja sugugi mitte nii ilusad) motiivid meie algsed, õilsamad motiivid kõrvale. Seistes vaenulike kuulajate ees, on täiesti tõenäoline, et sa asendad esialgse eesmärgi uuega ja asud end kaitsma."Vabandage väga,"? võid sa öelda. "Ma ei arva, et minu uus kontor on siinkohal sobiv arutlusteema."?

Põmm. Oledki surnud. ühe hoobiga oled sa kaotanud toetuse ja hävitanud igasuguse lootuse avameelsusele ning kinnitanud kõigi kahtlusi, et sa küll soovid ausust, aga ainult nii kaua, kui sa selle taustal hea mulje jätad.

"Otsustavad kõnelused"?

Kerry Patterson, Joseph Grenny, Ron McMillan, Al SwitzlerÄripäev, 248 lkTavahind 467, klubihind 363 krooni

Tellimine

Osale arutelus

  • Ron McMillan, Kerry Patterson, Joseph Grenny

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine