üle poole vastu võetud infost annab esineja kehakeel

üle 50% edastatavast infost võetakse vastu nägemismeelega. Seega ülitähtis osa esinemisel ja info edasiandmisel on meie kehakeelel ja näoilmel.

Kehahoid, žestid, silmside, riietus, liikumine - kõik mõjutab arvamust esinejast.

Kogu kõne (ka väga hea teksti) võivad ebausutavaks teha meie suhtlemismärgid: kõne-, hääle-, keha- ja näomärgid.

Kõnemärgid ehk sõnaleke (sarkastilisus, piiratud sõnavara, epistli pidamine, näägutamine jm) annavad infot esineja enesehinnangust, enesekesksusest, mängulisusest, emotsionaalsest küpsusest, hingeseisundist ja veel tuhandest asjast.

Häälemärkidele (tonaalsus, diktsioon, valjus, tempo, rütm, tämber, ulatus, kvaliteet, suhtumise väljendus, rääkimisharjumused) reageeritakse samuti sisemiselt nagu sõnalekkele. Kohatu häälekvaliteet ja intonatsioon võivad tekitada ületamatu barjääri kõneleja ja kuulaja vahel.

Peamiselt kasutatakse nelja esinemisstiili. Ekspromt, päheõpitud kõnega esinemine, kirjutatud teksti esitamine ja improvisatsiooniline stiil.

Ekspromt esitamisel on tunda pinget ja loomingulisust. Võib juhtuda, et ei suudeta kõiki vajalikke mõtteid edastada, korratakse iseennast ja võib esineda kohatuid väljendeid.

Päheõpitud kõne esitamise probleem on, et esineja ei julge auditooriumile otsa vaadata, sest siis läheks tekst poole lause pealt meelest ära. Ma ei soovita päheõppimisega vaeva näha.

Kirjalikult ettevalmistatud kõne esitamisel tuleb jälgida, et kõne tekst oleks räägitav, seega dialoogiline. Praegused tippesinejad - president, peaminister, parlamendi esimees, ministrid, erakondade esimehed, ettevõtete juhid - ei oska koostada kirjalikult kõnetekste nii, et need tekstid oleksid rääkimiseks, mitte maha veerimiseks. Tavaliselt jäetakse esinemiseks ettevalmistumisel üks etapp vahele - ei loeta teksti enne esinemist endale kõvasti ette.

Improvisatsiooniline esitusstiil on professionaalidest kõnelejate pärusmaa. Võtmemõtted, võtmesõnad või vastavad märkmed on stsenaariumina teie ees puldil ja esinemise ajal heidate aeg-ajalt pilgu mõnele neist ja räägite need publikule lahti.

Kõike saab enda juures paremaks muuta, vaja on selle nimel tööd teha. Arrogantne suhtumine avalikku esinemise oskusse maksab varem või hiljem kätte.

Osale arutelus

  • Härmo Saarm

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara