Peavalu

Peavalu võib olla mõne teise haiguse sümptom või iseseisev haigus. Peavalud, mis ei ole teiste haiguste tunnuseks, on eelkõige pingepeavalu ja migreen.

Pingepeavalu

Pingepeavalu on levinuim peavalu, mida esineb umbes ?¾-l kõigist peavalude all kannatajatest.Pingepeavalu tunnused:"¢ nõrk või mõõdukas valu pea mõlemal poolel"¢ kestvus 30 minutit kuni 7 päeva"¢ iseloomustatav surve- või raskustundena, mis haarab otsmiku-, kukla- ja oimupiirkonna"¢ väga harva esineb iiveldust, oksendamist ja valgus- või müratundlikkustPaljud inimesed saavad pingepeavalu (ka migreeni) pärast väsitavat päeva või stressiolukorda. Pingepeavalud võivad olla kroonilised, esinedes mitmel päeval nädalas.

Ravimitena kasutatakse peamiselt valuvaigisteid, mida saab apteegist ilma retseptita. Triptaanid ja ergotamiini-tüüpi ravimid siis ei aita.

Migreen

Migreen on üks kroonilise peavalu alaliike, mille all kannatab erinevate uuringute andmetel umbes 10% elanikkonnast. Eriti sageli kannatavad migreenihoogude all naised (umbes 3 korda sagedamini kui mehed) vanuses 18-40 aastat.

Migreen esineb peavaluhoogudena, mis võivad kesta mõnest tunnist mitme päevani. Küllaltki sageli võib valu olla väga tugeva ja piinava iseloomuga, mis pärsib täielikult igapäevase tegevuse. Tihti lisanduvad sellele veel tugev iiveldus või isegi oksendamine. Samuti täheldavad paljud patsiendid, et väiksemgi müra või päevavalgus on migreenihoo ajal muutunud väljakannatamatuks.

Migreen ei ole psüühikahäire ega ka haigus, vaid periooditi esinev häire. See ei ole välja ravitav, kuid temaga on võimalik hästi "toime tulla"!

Seega ei ole migreen lihtsalt peavalu, vaid keeruline, paljuski veel segase tekkega, neuroloogiline häire. Õnneks on tänaseks välja töötatud uued spetsiifilised ravimid, mis on tõeliselt efektiivsed migreenihoogude kiireks leevendamiseks.

Migreenihooge iseloomustab:

"¢ tugev valu enamasti pea ühel poolel, mis kestab mõnest tunnist kuni 3 päevani"¢ peavalu on pulseeriva iseloomuga"¢ kehalise pingutuse korral muutub valu tugevamaks (näiteks trepist üles minek)Lisaks peavalule kaasneb migreeniga tavaliselt mõni alltoodud sümptomitest ehk haigustunnustest:"¢ iiveldus ja/või oksendamine"¢ valgus- ja/või müratundlikkus

Migreenihoogudele võivad vahetult eelneda erinevad tundmused (sagedamini mitmesugused nägemishäired), mida nimetatakse migreeni auraks. See annab mõnele inimesele märku peatselt algavast migreenihoost.

Paljud migreeni all kannatajad on leidnud, et on teatud kindlad tegurid või toimingud, mis kutsuvad neil esile migreenihoo. Need on igal inimesel erinevad ja neid nimetatakse vallandavateks faktoriteks. Nende vältimisel õnnestub sageli vältida ka peavalu.

Haigused, mille üheks sümptomiks on peavalu

"¢ Sinusiit ehk põskkoobaste põletik

Sinusiidi puhul valutavad näopiirkonnad, mis on põskkoobaste läheduses. Valu tugevneb näiteks hüppamisel, pea raputamisel ja teiste järskude liigutuste puhul. Samuti võivad põskkoobaste piirkonnad näol olla tundlikud. Vahel võib esineda kerget alumiste silmalaugude turset. Sinusiidi muudeks sümptomiteks on palavik ning halb enesetunne.

"¢ Kõrgenenud vererõhust tingitud peavalu

Mõõdukalt kõrgenenud vererõhk on üsna tavaline ega kutsu esile peavalu. Väga kõrge vererõhu puhul aga võib sageli tekkida ka peavalu. Vererõhust tingitud peavalu esineb tihti ärgates pea kuklaosas ning on loomult pulseeriv. Vererõhku langetav ravi on selliste patsientide puhul tavaliselt efektiivne ka peavalu vastu.

"¢ Peatrauma

Enamik inimesi kaebab peavalu üle isegi pärast kerget peapõrutust. Valu algab sellisel puhul tavaliselt mõne tunni või päeva möödudes. Puhkus ning voodis lamamine leevendab peavalu. Samuti võib võtta aspiriini või paratsetamooli.

Kui trauma on olnud aga tõsine ning patsient on kaotanud teadvuse isegi väga lühikeseks ajaks, on kindlasti soovitatav konsulteerida oma arstiga. Pulsi aeglustumine, unisus, teadvusetus võivad anda märku koljusisesest verejooksust, mis omakorda võib tõsta koljusisest rõhku. Selline seisund vajab aga kirurgi sekkumist.

Osale arutelus

  • 50pluss.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine