Asendusemadusest Eestis

Viimastel nädalatel algatatud poleemika seni seadusega keelatud reproduktiivtehnoloogilise asendusemaduse lubamiseks Eestis on siiani olnud õige ühekülgne.

See on tuginenud eeskätt juba rutiinseks saanud meditsiinilise võimalikkuse, inimeste laialdaste reproduktiivsete õiguste ning avarduva maailmapraktika kolmele vaalale.

Need kõik on muidugi vägagi arvestatavad argumendid, kuid jätavad tagaplaanile need asjaolud, miks paljudes riikides on sedalaadi asendusemadus jätkuvalt keelatud või realiseeritud väga hoolika ja täpse sotsiaalse regulatsiooni alusel.

Enamik meie aruteludes osalejaid on küll möönnud valdkonna keerukate eetiliste probleemide olemasolu, kuid need näikse olevat siiski rohkem teoreetilist laadi ning meie jaoks konkreetsetes oludes mitte kuigi olulised.

Tõsi, hulk probleeme laheneb sellega, et seniste arutelude tulemusena peetakse võimalikuks reproduktiivtehnoloogilist asendusemadust vaid lapse hilisemaks emaks saava naise võimetuse korral ise lapsi saada ning last kandvaks ja ilmale toovaks emaks oleva naise sügavalt altruistlike kaalutlustega, mis ei jäta ruumi nii mõneski välisriigis lubatud ja reklaamitud kommertsiaalseks teenusepõhiseks asendusemaduseks.

Kindlasti peaks üheks oluliseks kõhkluste allikaks olema jätkuvalt sellise asendusemaduse lubamisega kaasnev emaduse mõiste ning ema enda kehalise ja vaimse terviklikkuse võimalik häirumine.

Kui asjade loomuliku kulu korral kuuluvad nii geneetiline identiteet kui ka rasedusaegne ja hilisem kokkukuuluvus ühele naisele, siis asendusemaduse puhul on võimalik nende jaotumine kolme erineva naise vahel.

Sellisel juhul peaks nende omavaheline kooskõla olema peale heade algsete kavatsuste tagatud ka spetsiaalselt selleks olukorraks loodud ühiskondlike regulatsioonidega. Viimased omakorda kaitsevad vajalikul määral sündiva lapse huvisid nendes niivõrd tugevasti iga indiviidi õigustele orienteeritud muutuvates ühiskondlikes oludes.

Reaalses elus on paraku võimalikud sellisedki juhtumid, kus kogu asendusemaduse protseduuri käivitanud paar on lõpuks lapsest loobunud ning ka last kandnud ema ei saa või ei soovi last endale jätta.

Niisiis ei paista hetkel ilmsest avaliku arvamuse soosivast hoiakust hoolimata Eestis asendusemaduse legaliseerimise puhul olema küsimus mitte lihtsalt selles, kas seda lubada meditsiinilistel näidustustel või mitte, vaid kui lubada, siis missugustel sotsiaalsetel tingimustel?

Olgu nende tingimuste hulgas märgitud nii kõigi asjasse puutuvate emade ja isade õigused, kohustused ning sotsiaalsed garantiid oma vanemlikkuse realiseerimisel kui samas ka sündiva lapse võimalused elada head elu mis tahes oludes ja olla teadlik oma keerulisest teest siia maailma.

Osale arutelus

  • Andres Soosaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara