Eesti on võrreldes muude riikidega puhkuselembene

Kuigi puhkused pannakse paika üldjuhul juba aasta alguses, tähistab Eestis just juuni puhkusteperioodi tegelikku algust. Eesti on puhkusepäevade seisukohalt küllaltki helde riik, kus igal töötajal on õigus minimaalselt 28päevasele põhipuhkusele ja mitmel ametikohal pikendatud põhipuhkusele,

35-56 päeva.

Euroopa Liidus on pikim iga-aastane puhkus taanlastel (39 päeva) ja austerlastel (38), lühim aga inglastel,kes alles käesoleva aasta aprillist alates tõstsid puhkusepäevade arvu 20- lt 28-le. Riigiti erineb puhkusepäevade arvestamise kord. On riike, kes loevad töötaja puhkusepäevade hulka ka kõik riiklikud pühad - Eestis see nõnda ei ole, riiklikest pühadest tulenevad vabad tööpäevad lisanduvad põhipuhkusele. Euroopa Liidu tööaja direktiivi järgi peab töötaja iga-aastane põhipuhkus olema vähemalt 20 päeva ja sinna hulka ei loeta riiklikest pühadest tulenevaid vabu päevi. Kui Eestis on töötajal õigus 28-päevasele põhipuhkusele hoolimata  töökoormusest, siis paljudes riikides on töötajal õigus tasustatud puhkusele proportsionaalselt töökoormusele, nt poole kohaga töötajad saavad kasutada vaid poolt põhipuhkuse päevadest. Minimaalse kohustusliku põhipuhkuse poolest on riikide tagareas Kanada ja Jaapan, kus töötajatel on õigus vähemalt 10 puhkusepäevale aastas, samas sõltub tegelik puhkusepäevade arv töötaja staažist ja konkreetse ettevõtte tööaja regulatsioonist. Viimastel aastatel on Kanadas elavnenud diskussioon kohustusliku puhkuse pikendamise üle, puhkepäevade arvu suurendamise kasuks räägib vajadus tõsta Kanada kui tööandja konkurentsivõimet ja fakt, et enamikus riikides, kus on otsustatud põhipuhkust pikendada, ei ole tootlikkus reaalarvudes langenud, vaid vastupidi - tõusnud.

Jaapanlased meelsamini ei puhka

Kuigi Jaapanis on aastane põhipuhkus küllaltki napp, vaid 10 päeva, kasutab statistika kohaselt oma puhkuse ära vaid 48% töötajatest. See tuleneb kohalikust töökultuurist, kus puhkamata jätmist mingilgi määral ei taunita, pigem vastupidi. Kogu maailma lõikes on iganädalase töötundide arvu poolest esikohal aga Lõuna-Korea, kus kuni 2004. aastani oli ka laupäev tööpäev. Lõuna-Korea töötajate töönädala keskmiseks pikkuseks on käesoleval ajal 44 tundi, mis tähendab, et tööpäeva alustatakse hommikul kell 8 ja see lõpeb õhtul kella 19 paiku. Minimaalne puhkus on 12-15 päeva aastas olenevalt sellest, kas aasta jooksul on töölt olnud puudumisi või mitte. Kuni 2004. aastani oli naistöötajatel õigus täiendavaks igakuiseks vabaks päevaks seoses menstruatsiooniga, selle puhkepäeva eest arvestati keskmist palka. Kasutamata puhkusepäevi Lõuna-Korea töötajal järgmisesse aastasse üle kanda ei ole võimalik, samuti ei maksta kasutamata põhipuhkuse eest kompensatsiooni.

USAs pikad nädalalõpud puhkuse eest

Omaette nähtuseks töö ja puhkuse vahekorra reguleerimisel on aga Ameerika ühendriigid, kus riiklikul tasemel ei ole minimaalset põhipuhkust kehtestatud. Töö- ja puhkeaja korraldamine toimub vastavalt töötaja ja tööandja  kokkuleppele, keskmiselt on töötajal aastas 9 puhkepäeva, mille arv kasvab seoses tööstaaži lisandumisega kuni 20 päevani aastas. USAs on väga levinud puhkuse väljavõtmine nn pikkade nädalalõppudena, kus puhkust kasutatakse 2-3 päeva kaupa, erinevalt Euroopas levinud vähemalt kahenädalasest katkematust puhkusest. Paljudes Euroopa riikides, näiteks Taanis, on kohustuslik pool põhipuhkusest kasutada ära suveperioodil, st maist septembrini.

 

Osale arutelus

  • Aari Lemmik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

ADVOKAADIBÜROO RASK otsib SEKRETÄRI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. juuni 2018

Teabevara