7. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Informeeritud arutelu selle üle, kuidas käsitleda mittedeklareeritud tööd 27 euroliidu liikmesriigis on tõsiselt takistatud väheste teadmiste tõttu musta töö olemusest, tuleb välja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Fondi (Eurofondi) uuest raportist.

Raport toob välja, et 2007. aastal uuritud inimestest on 5% teinud tööd mustalt. üks inimene viiest deklareerimata töötanust tegi seda majapidamise valdkonnas, sealhulgas koristusteenus, samuti laste ja vanemate inimeste eest hoolitsemine.

Enamik (55%) mustalt makstud tööd viidi läbi sõprade, pere ja naabrite jaoks. 20% juhtudest oli isik läbi viinud eraisikutele või majapidamistele, samas kui vaid 20% oli seotud deklareerimata palgatööga. ülejäänud 5% puhul pole teada, kelle jaoks tööd tehti.

Riikide vahel on suured erinevused. Osades riikides oli musta töö tegemise määr tunduvalt kõrgem, näiteks Taanis (18%), Lätis (15%), Hollandis (13%), Eestis (11%) ja Rootsis (10%). Teistes riikides oli see näitaja jällegi madalam, näiteks Saksamaal (3%), Iirimaal (4%) ja Rumeenias (4%).

Musta tööd tehti 12 kuu jooksul keskmiselt 200 tundi, Lõuna-Euroopas 350 tundi, Ida-Euroopas 330 tundi, Mandri-Euroopas 110 tundi ja Põhjamaades 60 tundi.

"Must töö on levinumaid muresid töö temaatika juures, meie töö näitab, et see ei ole kõikjal samasugune, eriti kui vaadata musta töö tüüpe, jagunemist sektorite vahel ning motiive," rääkis Eurofondi uuringujuht Radoslaw Owczarzak.

Autor: Kirjutab Äripäev.ee