Millest stress tekib?

Räägivad juhid ja hingetohtrid:

Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib selleks ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab.

Töökoormus on viimastel aastatel kõikjal kasvanud, eriti aga erasektoris, kus sageli pigistatakse inimestest välja maksimum. Isegi kaheksa tundi pidevat tööd võib stressi põhjustada, aga üle selle on liig mis liig. Kui inimene töötab suure pingega pikemat aega, tekib püsiv väsimus ja ülepinge. Et seda vältida, peaks raskemad perioodid vahelduma kergematega ja vahepeal olema võimalus hinge tõmmata. Selleks sobivad hästi näiteks kohvipausid.

Majanduslik ebastabiilsus ühiskonnas hakkab inimesi koormama. Kummitab hirm töökohast ilma jääda. Vajadus tööjõukulusid kokku hoida sunnib tööandjaid ametikohti koondama. Kui suured ettevõtted teevad seda seaduslikult ja paljud kasutavad selleks ka valutu koondamise ehk outplacement"™i programmi, siis väikestes tuleb ette ka töötajate huvide eiramist ja lausa seaduserikkumisi. Sageli annab koondamisteate üle personalijuht, ehkki hea äritava järgi peaks seda tegema otsene ülemus. Juhid tavatsevad inimestega soetud otsused lükata edasi nii kaugele kui võimalik, ehkki see ainult raskendab olukorda. Koera saba pole mõtet jupikaupa lõigata. Niipea kui otsus selge, tuleks see ka asjaosalistele ausalt välja öelda. Kõige rängem viga, mida selles olukorras teha saab, on hämamine.

Soome teadlane P. Salmimies leiab, et teenistuslik stress on praeguse aja epideemia, mida põhjustavad järgmised tegurid:"¢ Konkurents on suurem kui kunagi varem."¢ Töö väärtus on halvasti tajutav."¢ Kasvab ebastabiilsus ja hirm töökohta kaotada."¢ Suureneb töö maht, kuna hirmust ümberkorraldustega kaasnevate koondamiste ees võetakse teha rohkem, kui ära teha suudetakse."¢ Oskusteabe ja tööstiili kiired muutused sunnivad kohanema üha uute nõudmiste ja oluliste muutustega. Arenenud riikides arvatakse, et omandatud haridus devalveerub 10 aasta jooksul vähemalt ühe astme võrra.

Psühholoog Anti Kidron peab sagedasemaks stressi põhjuseks just hirmu. Inimestel on kartus jääda ajale jalgu ja see kahjustab keskendumisvõimet ning sunnib peale rabedalt tõtleva tempo, mis omakorda suurendab ohtu teha vigu. Teisena märgib ta hirmu jääda oma mugavuse orjaks, mis sunnib inimest olema pidevalt millegagi hõivatud ega lase korralikult lõõgastuda.

Kartus teha vigu ja läbi kukkuda põhjustab kramplikkust ja halvab riskivalmidust. Intiimelus toob see kaasa pelguse kiindumise riski ees ja vahel ka elu lõpuni vallaliseks jäämise, teadustöös aga enese ülekindlustamise säärase faktide hulgaga, millest loov mõte enam üle ei käi. Hirm paista rumal ja tühine pärsib vaimukust ja teeb mõtteavaldused puiseks, kartus sattuda teiste naerualuseks aga muudab inimese valvsalt umbusaldavaks, kahandades tema spontaansust. Hirmupsühholoogia keskseks seaduspärasuseks on see, et oma kartuse kartmine teeb asja veel hullemaks.

Lõvi või küülik?

Inimeste ja loomade käitumist ning kohanemist pideva ohu olukorras on uurinud Rootsi psühhofüsioloog Marianne Frankenhaeuser, kes kirjeldas 1960. aastatel kolme võimalikku kohanemishäiret ehk organismi ja psüühika vastust pidevale ülekoormusele. Esimene neist sai nimeks lõvi-tüüp: adrenaliini paiskumisega verre kaasnevad vererõhu ja pulsisageduse tõus ning võitlusvalmidus. Kui see toimub iga pisemagi põhjuse korral, ähvardavad südame-veresoonkonna haigused ning iseloomu muutumine vaenutsevaks ja võitlevaks. Teist, küüliku-tüüpi iseloomustab noradrenaliini produktsiooniga seonduv ärevus ja muretsemine, mis kammitseb liigutusi ja sunnib olema üliettevaatlik ja kõhklev. Kolmas - vulkaani-tüüp - kannatab vahelduvalt mõlema hormooni "töös hoidmise"? all ning sellest tulenevad heitlikud meeleolud, emotsionaalselt ülepaisutatud reaktsioonide vaheldumine tegevusetusega ja apaatiaga kõige vastu.

Lõvi-tüüp harrastab ründamist ja võitlemist. Igal võimalikul juhul kellegi või millegi vastu sõdida üritav inimene omandab vaimse harjumuse tõlgendada ümbritsev vaenulikuks ja hävitamist väärivaks. Ta toimib ja tegutseb pidevalt rünnakuvalmis lõvina. Veres on kogu aeg teatud annus adrenaliini, mistõttu organism ei saa puhata, võitluseks valmisoleku süsteem kurnatakse üle ning kujunevad kohanemisraskused. Need ilmnevad iseloomu muutustena kahtlustamise, kadeduse, küünilisuse ja vaenutsemise suunas ning suurenenud sisemise pingena. Väliselt tunneb lõvi-tüüpi inimese ära pingul ülakeha ja ettepoole pürgiva kehahoiu, üleoleva ning oma tähtsusest teadliku hoiaku järgi. Ta võib tseremoonitsemata katkestada kaaslase jutu, esineda põrmustava kriitikaga. Tal on kõige toimuva kohta oma kõigutamatu arvamus ning ta püüab vestluskaaslasele selgeks teha, et see on ainuke ning õige seisukoht antud küsimuses. Ta leiab probleemidele ühe ja enda arvates ainuõige lahendi. Kolleegide hulgas tuntakse teda auahne ning konfliktse inimesena. Tema tugevateks külgedeks on oskus ületada raskusi ning võime saavutada eesmärke. Ta teab oma sihte ning on nende poole pürgimisel kangekaelne ja järjekindel. Ta armastab olla nähtaval, omada positsiooni ja võimu. Kui ta ei saa olla liider või kaotab, võib teda tabada meeleheide.

Vene arst ja füsioloog V. Vassiljev käsitles lõvi-tüüpi kohanemishäire ilmnemist ajaloolises plaanis ning uuris selle muutusi alkoholi mõjul. Ta leidis, et seda tüüpi inimene saab väejuhiks ning on esirinnas uute territooriumide hõivamisel. Keskmises alkoholijoobes iseloomustab teda aga härdameelsus, leplikkus, kahetsus ja enesesüüdistamine.

Küülik muretseb 24 tundi ööpäevas. Ta näeb probleeme isegi unes. Ta on oma kohusetundlikkuse ohver, koormab end kohustuste ja lubadustega üle, võtab töö õhtuks ja puhkuse ajaks koju kaasa. Selle asemel, et mõõta seitse korda, teeb ta midagi seitse korda üle ja pole ise ikka rahul. Ta kahtleb pidevalt selles, kas kõik on piisavalt hästi, ning on kurb, kui pole vaatamata pingutamisele saavutanud ideaali. Väliselt tunneb küüliku ära argliku ja ettevaatliku oleku järgi. Ta istub tooli külgmisele äärele ja pigistab enese kõvasti kokku. Liigutustes on pinge, naeratus on vaoshoitud. Näib, nagu ei usuks ta seda, mida talle räägitakse. Veelgi enam, ta ei näi uskuvat sedagi, mida ise räägib, sest on harjunud kõiges kahtlema.

Ta näeb kõikjal, nii tööl kui ka kodus, probleeme, kuigi omab teenitud autoriteeti, sest tööd teeb ta hästi. Saavutatud tulemused on head, kuid tema jaoks pole need kunagi nii head, et enesega rahul olla ja lõõgastumist lubada. Ta püüab kogu aeg midagi täiustada ja üha paremini teha. Iga sündmust elab ta teravalt üle, elulisi raskusi suurendab ning muutub kergesti ärevaks. Pidevate kõhkluste ja rahulolematuse tõttu tekitab ta tahtmatult segadust ja võib jääda kaaslastele arusaamatuks. Tänu ettevaatlikkusele võib ta olla täpne kavandaja. Võitlusvälja asemel eelistab küülik varjuda tagalasse, näidates seal end hea strateegina. Alkoholi mõjul muutub ta julgemaks ja agressiivsemaks.

Vulkaani-tüüpi kohanemishäirega isikut iseloomustavad muutlikud meeleolud ja artistlik käitumine. Teda tiivustab soov olla tähelepanu keskmes ja teenida imetlust. Kui see ei õnnestu, ta lihtsalt lahkub või lülitub välja. Hea kujutlusvõime ning fantaasialend teevad temast hinnatud seltskonnakaaslase, kaasaelamisvõime ning tundlikkus aitavad kiiresti suhteid sõlmida. Väliselt on vulkaani-tüüpi isik kiirete liigutustega ja energiline, näib, nagu poleks tal õieti kusagil asu. Kui ta ruumi siseneb, saab tuba teda täis. Ebameeldivuste korral eelistab ta põgeneda haigustesse või jätab kohale ilmumata. Vulkaani-tüüpi isikutele on ajaloos olnud omased teadja ja narri rollid. Alkoholi mõjul saabub kiire väljalülitumine ning pärast "purskamise tulemängu"? vulkaan uinub.

Millised lõõgastumise ja meeleolude tasakaalustamise võtted sobivad erinevate kohanemishäirete puhul?

Psühholoog Taimi Elenurm pakub järgmisi võimalusi.

Lõvi peaks harjutama kuulamise oskust ja kaastundlikkust ning leppima sellega, et mitte kõik ei sõltu temast, ja laskma mõnel asjal lihtsalt toimuda. Sobib meenutada, et igale probleemile on võimalik leida mitu lahendust. Suhetele kaaslastega tuleb kasuks tunnete väljendamise oskuse treenimine, heatahtlikkuse ja sümpaatia näitamine. Igapäevaelu stressi aitavad leevendada nii sport kui ka pühendumist võimaldav hobi.

Küülikule sobivad lõõgastumine ja ärevust leevendavad hingamisharjutused. Aeg-ajalt tasub meenutada oma positiivseid omadusi ja seniseid saavutusi, teha inventuuri selles osas, mis on isiksuse tugevad küljed ja loomuse pärisosa ning neist lähtuvalt teha valikuid ja otsustusi. Murede ja ärevuse kasvades aitab probleemide väikesteks lõikudeks jagamine ning sellele järgnev sihipärane tegutsemine parima võimaliku lahenduse saavutamiseks.

Vulkaani päästab heitlike meeleolude käest füüsiline tegevus kehalise väsimiseni ning sellele järgnev uute tegevuste hoolikas kavandamine ja planeerimine. Probleemide aktuaalsust aitab vähendada nende väljarääkimine, kellegagi jagamine. Vahelduseks on mõtiskelud ja looduse vaatlemine, süvenemine kunsti ja kirjandusse.

"Stress"?

Räägivad juhid ja hingetohtridSirje NiitraÄripäev, 176 lkTavahind 342, klubihind 296, soodushind 155 krooni

Tellimine

Osale arutelus

  • Sirje Niitra

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine