Kuidas sõlmida kindlustuslepingut?

Kindlustuse mõte on anda meile teadmine, et teatud ebameeldivate juhtumite puhul on seljatagune kuni mingi piirini rahaliselt kindlustatud. Tihti tabavad inimesi kindlustusjuhtumite puhul aga ootamatud üllatused - riski, mille vastu arvati end kaitstud olevat, leping ei katagi.

Soovitusi, mida on vaja kindlustuslepingut sõlmima minnes teada, millega arvestada ning mida tähele panna lepingutesse sisse kirjutatud tüüptingimuste puhul, annab Advokaadibüroo Paul Varul vandeadvokaat Karl Haavasalu.

Kindlustusleping

Leping, millega kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

Pane tähele

* Kaks nädalat aega vaide esitamiseks Kui kindlustuspoliisil sätestatu erineb sisu poolest sellest, milles kindlustusvõtja ja kindlustusandja kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppisid, peaks kindlustusvõtja 14 päeva jooksul alates poliisi saamisest vaidlema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis poliisist nähtuvale vastu. Kui kindlustusvõtja seda ei tee, loetakse kindlustuslepingust nähtuv kõrvalekalle kindlustusvõtja poolt heakskiidetuks.

* Lepingupooli võib olla teisigi Reeglina on lepingupoolteks üksnes kindlustusvõtja ja kindlustusandja.

* Saab kokku leppida ka: soodustatud isikus, kellele kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumise korral kindlustushüvitise välja maksab.

* kindlustusvõtja ei kindlusta mitte (ainult) enda kindlustusriski, vaid mõne teise isikuga seonduvat kindlustusriski.

Näited

Riskivälistus

Kindlustuslepingute tüüptingimustes on sageli kirjas ka niinimetatud riskivälistused, mille korral kindlustuskaitse puudub.

Riskivälistusena on vaadeldav ERGO Kindlustuse ASi väikelaevakindlustuse tingimus, mille kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele, kui väikelaeva omanik või seaduslik valdaja oli enne väljasõitu teadlik väikelaeva sõidukõlbmatusest.

Teavitamiskohustus

Kui isik soovib sõlmida elukindlustuslepingu, kuid põeb harvaesinevat rasket haigust, mis võib avaldada mõju selle isiku eluea-ootusele, siis hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest tulenevalt peaks isik teatama kindlustusandjale sellest ka siis, kui kindlustusandja sellise haiguse kohta otseselt teavet küsinud ei ole.

ülekindlustus

Kindlustusvõtja kindlustab oma koduse vara 100 000 krooni ulatuses, kuid tegelikkuses on koduse vara väärtuseks 50 000 krooni. Kui kogu kindlustatud kodune vara hävib, on kindlustusandjal kohustus maksta kindlustushüvitist kokku kuni 50 000 krooni ulatuses ning seda vaatamata asjaolule, et kindlustuslepingus oli kokku lepitud, et kindlustussumma suuruseks on 100 000 krooni. ülekindlustuse regulatsioon rajaneb põhimõttele, mille kohaselt ei tohiks kindlustushüvitis olla isiku rikastumise aluseks.

Alakindlustus

Kindlustusvõtja kindlustab oma koduse vara 50 000 krooni ulatuses, kuid kindlustatud koduse vara tegelikuks väärtuseks on 100 000 krooni. Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusandajal kohustus maksta kindlustushüvitist võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kogu kindlustatud koduse vara hävimise korral oleks kindlustushüvitise suuruseks siis 25 000 krooni.

5 mõistet: Millele pöörata tähelepanu lepingu sõlmimisel?

* 1. Kindlustusrisk

Võimalik oht, mille vastu kindlustusvõtja soovib kas ennast või mõnda teist isikut kindlustada. Ohu realiseerumine (nt kahju tekkimise võimalus kahjukindlustuse puhul) või realiseerumise aeg (nt kindlustusvõtja surm elukindlustuse puhul) on kindlustuslepingu sõlmimise ajal teadmata. * Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleks kõigepealt selgeks teha, millis(t)e kindlustusriski(de) vastu tulevane kindlustusvõtja ennast kindlustada soovib.

* Kindlustusriskide (näiteks kindlustamine tuleriski vastu, sissemurdmise riski vastu jne) definitsioonid sisalduvad reeglina kindlustuslepingute tüüptingimustes. Näiteks tulekahju või tormi tavakeelelised tähendused ei pruugi kattuda samale mõistele kindlustuslepingus antava mõistega.

* 2. Tüüptingimused Riigikohus on kohtulahendites selgitanud, et kindlustuslepingu osaks saavad olla üksnes mõistlikult ootuspärase sisuga tüüptingimused. Tüüptingimus on sisult üllatuslik, kui see on sedavõrd ebatavaline, et kindlustusvõtja ei võinud sellise tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata. Tüüptingimuse üllatuslikkust hinnates tuleb välja selgitada, kas samas olukorras tegutseva mõistliku kindlustusvõtja jaoks oleks selline tingimus ootuspärane. Arusaamatud ja mitteootuspärased võivad olla nii keeleliselt raskestimõistetavad tüüptingimused kui ka tüüptingimused, millest ei ole võimalik lepingu teisi tingimusi ja lepingu ülesehitust arvestades mõistlikult aru saada.

* 3. Kindlustusvõtja kohustused

Teatada kindlustusandjale kõikidest olulistest asjaoludest. Oluliseks loetakse sellist asjaolu, mis mõjutab kindlustusandja otsust kindlustuslepingu sõlmimise osas või avaldab mõju sõlmitava kindlustuslepingu tingimustele. * Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt teavet nõudnud. Välistada ei saa ka selliseid olukordasid, kus kindlustusvõtjal on kohustus avaldada kindlustusandjale ka sellist informatsiooni, mida kindlustusandja ei ole otseselt küsinud.

* Kindlustusvõtjapoolne teavitamiskohustuse rikkumine annab kindlustusandjale õiguse kindlustuslepingust taganeda.

* Taganemine ei ole võimalik, kui: kindlustusandja oli ebaõigete andmete esitamisest teadlik; * ebaõigete andmete esitamine ei toimunud kindlustusvõtja süül; * asjaolu, mille kohta ebaõiget teavet anti, langes enne kindlustusjuhtumi toimumist ära; * kindlustusandja on taganemisõigusest loobunud.

* Kui kindlustusandjal puudub õigus ebaõigete andmete esitamise tõttu taganeda, saab kindlustusandja nõuda kindlustusmaksete suurendamist.

* 4. Ala- ja ülekindlustatus

ülekindlustuse korral ületab kindlustussumma (maksimaalne rahasumma, mille kindlustusandja saab kindlustusjuhtumi toimumisel välja maksta) oluliselt kindlustusväärtust ehk kindlustusvõtja huvi väärtust selle vastu, et kindlustusjuhtumit aset ei leiaks ning kui kindlustusjuhtum siiski aset leiab, makstakse kindlustusvõtjale kindlustushüvitist. ülekindlustuse korral maksab kindlustusandja kindlustusjuhtumi asetleidmisel välja kindlustushüvitise kuni tegeliku kahju ulatuses. * Alakindlustuse puhul on kindlustussumma väiksem kindlustusväärtusest kindlustusjuhtumi toimumise korral. Alakindlustuse korral vastutab kindlustusandja kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

* üle- ja alakindlustust tuleks vältida kogu kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Vaidluse korral võib kohus omal algatusel tuvastada üle- või alakindlustuse olemasolu.

* 5. Kindlustuskaitse algus

Kindlustuskaitse algab reeglina lepingu sõlmimisele järgneval päeval kell 00.00. * Kindlustuslepingus on võimalik kokku leppida ka tagasiulatuvas kindlustuskaitses, mille kohaselt algab kindlustuskaitse ajaliselt enne kindlustuslepingu sõlmimist.

* Samuti on võimalik kohene kindlustuskaitse, mille korral tagatakse kindlustuskaitse alates tulevase kindlustusvõtja poolt lepingu sõlmimise sooviavalduse esitamisest kuni kindlustusandja poolt otsuse vastuvõtmiseni kindlustuslepingu sõlmimise kohta.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine