KUIDAS kirjutada löövat pressiteadet?

Ajakirjandusele lähetatav pressiteade on hea võimalus oma tegemistele kajastust saada, ent ometi ei tähenda toimetuse postkasti lähetatud info selle avaldamist. Miks?

Pressiteate rusikareeglid ei erine kauaaegse ajakirjaniku, meediakoolitaja ja Tallinn 2011 kommunikatsioonijuhi Andri Maimetsa sõnul traditsioonilisest uudisajakirjandusest.

"Iga sõnumi edastaja peab lisaks soovitud sõnumi kommunikeerimisele hetkeks mõtlema kui ajakirjanik, kaudselt aga kui lehelugeja, raadiokuulaja või televaataja," rääkis Maimets. "See tähendab, et ka pressiteade tuleb üles ehitada kui uudislugu, mis alustab olulisimast ning järgib reeglit "mida lihtsam ja konkreetsem, seda mõistetavam"."

Uudislikkusest soovitab kinni hakata ka TNT Express Worldwide Eesti ASi marketingi ja suhtekorralduse koordinaator Anton Juurik. "Tegelik uudsus, olulisus lugejale ja päevakajalisus teevad tekstist uudise ja uudisest kaaneloo," lisas Juurik.

Ann Asser kommunikatsioonibüroost Alfa Omega Communications soovitab sõnumi sisus spetsiifilisi ning keerulisi termineid võimalusel vältida, need sobivad erialaajakirjandusse.

Lisaks teate sisule sõltub sõnumi jõudmine auditooriumini ka ajastusest. "Paljude teadete puhul seda kontrollida ei saa, aga kui saab, siis pole suurt mõtet saata keskmise olulisusega teadet valimiste, olümpiamängude, sõja jms sündmuse ajal," soovitas Juurik.

1. Vali sihtgrupp

Tee kindlaks, mis lugejale on sõnum mõeldud. Uudisväärtuse kriteeriumid erinevad väljaandeti. Tehnikaväljaande toimetajale pole mõtet saata teadet Tallinna Loomaaiale Aafrikast kingituseks saadetud eksootilisest krokodillist. See info leiaks tõenäolisemalt kajastust päevalehtede uudistes.

2. Pane tähelepanu tõmbav pealkiri

Pealkiri on pressiteate olulisim osa, mis määrab selle, kas saadetud teade saab tähelepanu või mattub kirjakuhila alla. Hea pealkiri sisaldab verbi ja on aktiivne ehk pelga nentimise "Osaühingu teise kvartali majandustulemused" asemel toob välja olulise või erilise "Rändtirtsud kolmekordistasid Osaühingu käibe" vms. Teemat saab atraktiivsemaks muuta lööva pealkirjaga, mis kutsuks ajakirjanikku pressiteadet avama ja lugema. Pealkiri peab olema lihtne ja lühike ning võimalikult informeeriv, kuid samas mitte kogu infot jagav.

3. Jälgi, et sisu oleks konkreetne ja faktipõhine

Reklaamteksti võib teate autor küll juttu peita püüda, kuid toimetaja roogib selle välja. Pressiteade ei ole müügikiri. Teade tasub kirjutada ajakirjaniku vaatenurgast ehk püüda oma sõnum vormistada uudisena, mis tähendab, et tekstil on sissejuhatav ja sõnumit kokku võttev juhtlõik, tsitaate jne. Teate lõppu on hea lisada kontaktid, kelle käest lisainfot küsida saab. üle ei tasu kommunikeerida ehk liiga palju infot ei ole hea. Kui suurt midagi esile tõsta ei ole, tuleb otsida materjalist inimliku sümpaatia allikat või võtta appi meedias tuntud tegelane, kelle isiksuse sära soojendab kuiva info.

4. Vormista tekst

Jaga teade lõikudeks, pikk tekstijoru on raskesti loetav ja tähelepanu hajub. Esimene lõik võiks sisaldada infot, mis, kus, kellel, kuidas ja miks juhtus. Pressiteates on oluline esimene lõik või sissejuhatus mis peab mõne lausega kokku võtma kogu teate sisu. Hästi kirjutatud ja kompaktne juhtlõik võimaldab ajakirjanikul saada teemast olulise ja piisava informatsiooni, mis võib aidata kaasa uudise hilisemale avaldamisele. Kui vormistus on korras, siis on suur tõenäosus, et tekst avaldatakse tervikuna.

5. Pööra tähelepanu teate pikkusele Hea teade on nii pikk kui vajalik ja nii lühike kui võimalik. Soovitavalt mahub ühele A4 leheküljele. Ka ei tohi e-kirjadesse toppida meeletuid faile, sest need ei jõua sageli kohale või ummistavad postkastid. Lisateave suuremahulisemate failide näol tasub riputada kas ftp-saidile või kodulehele, sealt saab igaüks need ise kätte.

6. Saatmisel mõtle ajastusele

Alati ei saa seda kontrollida, kuid võimalusel tasub arvestada, et pole suurt mõtet saata keskmise olulisusega teate valimiste, olümpiamängude, sõja jms sündmuse ajal.

Allikas: Ann Asser, Anton Juurik, Andri Maimets

TASUB TEADA

Pressiteate peamine eesmärk on avalikkuse informeerimine meedia vahendusel. Samuti annab pressiteade ajakirjanikele algmaterjali pikemaks uudiseks, artikliks või teema hilisemaks aruteluks.

Milline on hea pressiteade?

  • konkreetneSelge nii sisult kui ka keeleliselt.
  • täpneSisaldab õigeid ja kontrollitud fakte.
  • lihtneTekst arusaadav, ei kasutata slängi, võõrsõnu, lahti seletamata spetsiifilisi termineid.
  • lühikeSoovitatavalt mitte rohkem kui üks A4-lehekülg.
  • grammatikavigadeta ja korrektses eesti keeles
  • õigel ajal edastatudLiiga vara saadetud teadaanne võib õigeks päevaks ära ununeda, liiga hilja saadetud uudis pole enam päevakajaline.
  • sisaldab tsitaati
  • Esitatud fakte selgitab ja kommenteerib teemaga seotud inimene/asjatundja; sisaldab õigesti kirjutatud nimesid, ametinimetusi, kontaktandmeid ja kuupäevi.
  • vaevata e-kirjast kättesaadavSõnum ei ole teksti lõpuossa jäetud või e-kirjaga kaasas olevasse manusesse peidetud
  • mida vähem adressaate aadressireal, seda parem
  • Millal kasutada?

    Kui teema on uudisväärtuslik. Uudisväärtuse kriteeriumiteks on sündmuse värskus, konfliktsus, prominentsus, emotsionaalne ja geograafiline lähedus, mõjukus või erakordsus. Kui uudis vastab vähemalt kolmele kirjeldatud kriteeriumile, tasub pressiteade edastada.

    Erinevad uudisväärtuse kriteeriumid sõltuvalt meediakanalite iseloomust, suunitlusest ning lugejaskonnast.

    Millal mitte kasutada?

    Kui tegemist on liigselt reklaamimaigulise teemaga, info on aegunud, juba varem avaldatud või puuduvad konkreetsed ja vettpidavaid faktid.

    Miks jääb pressiteade avaldamata?

  • vale ajastusKokkulangevus mõne tähtsa sündmusega, mis haarab kogu meedia tähelepanu.
  • vale kellaaegSobimatu teate edastamise kellaaeg või nädalapäev - järgmise päeva trükimeediasse suunatud sõnumit ei tasu saata pärastlõunal või õhtul, kui järgmise päeva ajaleht on juba trükki läinud.
  • vale nädalapäevKui saata päevakajaline pressiteade meediasse reede õhtul, siis laupäevasesse lehte see enam ei jõua ning esmaspäevaks võib uudise sisu olla juba vananenud.
  • saadetud valele väljaandeleTasub edastada teemakohastele kanalitele ja kontaktidele, et tagada teema jõudmine õigete väljaannete ning ajakirjanikeni.
  • sõnum pole kiirelt haaratavTeate sõnum tuleb panna kirja sisusse, mitte manusesse
  •  

    Osale arutelus

    • Rivo Sarapik

    Raadio ettevõtlikule inimesele

    Hetkel eetris

    Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

    RSS

    Peopaik

    V nagu vesi ja vaba aeg

    V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

    Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

    Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

    Küsitlus

    Millal plaanid suvel puhata?

    • Juunis
      17%
      17%
    • Juulis
      83%
      83%
    • Augustis
      0%
      0%
    • Ei puhkagi suvel
      0%
      0%
    • Muu
      0%
      0%

    Valdkonna tööpakkumised

    Uudised

    Teabevara

    Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine