Multikultuurne töökeskkond - laiem silmaring, rohkem tolerantsust

Äripäeva, Integratsiooni Sihtasutuse ja Rahvastikuministri Büroo ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi toel algas selle aasta mais teistkordselt Multikultuurse ettevõtte ja töökeskkonna konkurss.

Multikultuursete firmade TOPi koostamise raames vastasid Skanska EMV ASi administratsioonijuht Irene Metsis ja Eesti Energia personalijuht Riina Varts küsimustele, mis seostuvad erinevate rahvuste esindajate töökultuuriga.

Irene Metsis, Skanska EMV ASi administratsioonijuht

On ette tulnud, et samast rahvusest inimesed koonduvad rohkem omaette ja see seab personalijuhile uued väljakutsed organisatsioonikultuuri kujundamisel. Kui koos töötavad mitme rahvuse inimesed, siis esineb sagedamini teineteise mittemõistmist ja rohkem peab sellisel juhul olema inimestel tolerantsust, et mõista teist rahvust ja nende tavasid.

Mitte-eestlaste puhul on minul kogemus olnud nii vene, soome kui ka rootsi rahvusest inimestega koos töötamisel. Peamiselt on kogemused olnud positiivsed ja rikastavad, kuid on olukordi, kus inimesed ei ole sobitunud Eesti töökeskkonda ja tänu erinevatele tööharjumustele, kultuurilisele eripärale on koostöö olnud üsna keeruline.

Samuti teeb koostöö keeruliseks keelebarjäär. Vaatamata sellele, et eestlased on üldjuhul hea keeleoskusega, ei ole alati võõrkeeles töötamine ja olukordade lahendamine nii lihtne kui see on emakeeles.

Eestis elavate vene rahvusest töötajatega on lihtsam, kuna nende pidev elukoht on Eestis ja nad mõistavad kultuuri ning nende töötamise tavad on sarnased eestlastele. Siin oleme täheldanud peamiselt seda, et ühisüritustel ja suuremates meeskondades eelistavad sama keelt kõnelevad inimesed hoida siiski rohkem omaette. Mis on iseenesest ka mõistetav, sest oma emakeeles on neil omavahel lihtsam suhelda.

Eestlaste ja venelaste töökultuur

Töö tempo ja otsuste vastuvõtmise kiirus on eri rahvusest töötajatel erinev. Meie eestlastena oleme harjunud kiirelt tegutsema ja vahel ka liialt kiirustades otsuseid vastu võtma. Paljude teiste rahvuste puhul ollakse valmis oluliselt rohkem kaaluma, arutlema, kompromisse otsima ja sellele ka palju aega kulutama. Eestlastele on omane tohutu töövõime ja seda vahel peaaegu 24 h päevas. Samas teisest rahvusest inimeste puhul on oluline prioriteet ka aja maha võtmine, puhkamine, mitte liialt rabelemine ehk teisisõnu töö ja eraelu harmooniline tasakaal.

Paljude rahvuste puhul ei armastata töökaaslastega veeta vaba aega. Tehakse vahet- tööelul ja eraelul. Samas eestlastele on väga oluline veeta vaba aega koos töökaaslastega - on need siis suvepäevad, jõulupeod, firma üritused perega, koos sportimised ning ka näiteks perekonniti läbikäimised.

Kindlasti on mitte-eestlaste tööle värbamine rikastanud meie töökeskkonda. Teise kultuuritaustaga inimesed toovad ettevõttesse uut tava ja kogemust. See annab võimaluse näha asju ka pisut laiemalt kui ainult Eestis-põhiselt.

 

Riina Varts, Eesti Energia personalijuht

Meie organisatsioonis töötab inimesi mitmetest erinevatest rahvustest. Ligi 70% meie töötajaskonnast on vene keelt kõnelevad inimesed ja elavad Virumaal. Kohtades, kus töö eeldab suhtlemist teises keeles, tehakse seda ja kui selle tarbeks on vaja keeli juurde õppida, siis ka õpitakse. Korraldame oma töötajatele mõeldud üritusi, jagame informatsiooni sisekanalites ikka kahes keeles. Probleeme sellega seni olnud ei ole.

Minu kogemused mitte-eestlaste värbamisel on sarnased eestlaste värbamisele, siin pole vahet. Meie värbamismahud Ida-Virumaal ei ole siiski suured, sealne töötajaskond on üsna vähe liikuv. Sageli töötatakse elektrijaamas või kaevanduses mitmeid põlvkondi ja tervete dünastiatega. Aga uute ja noorte pealetulekuga võib märgata tendentsi sellest, et üha enam noori vene rahvusest inimesi kõneleb väga head eesti keelt ja nende väärtus tööjõuturul on seetõttu suur, et nad suudavad vabalt suhelda kahes keeles.

Vanema generatsiooni vene rahvuse esindajatel on kohati keeruline sulanduda, sest uue keele omandamine on hilisemas eas juba vaevalisem.

Töökultuuris on kindlasti erinevusi kuid järgnev loetelu on kindlasti üldistav, sest mõlemas kultuuris on neid ja teisi näiteid. Eestlane on töökas, individualistlik, vähese jutuga ja tulemusele orienteeritud. Venelane on emotsionaalne, hea suhtleja ja ülemusele orienteeritud.

Loomulikult rikastab erinevate kultuuride olemasolu ettevõtte töökeskkonda, nagu ka erinevate isiksusetüüpide, sugude ja vanusegruppide olemasolu. Mitte-eestlaste värbamine on andnud meile hea võimaluse olla kindel, et meie majast ei lähe välja ükski ebakorrektne venekeelne dokument. See on andnud meile teadmise, et kui hätta jääme on meil kindlasti kuskil keegi, kes aitab mõista vastava keele või kultuuri nüansse. See on muutnud meie maailma värvilisemaks.

______________________

Multikultuurne on ettevõte, kus töötab rohkem kui kahest eri rahvusest inimesi. Sellises asutuses eksisteerivad koos eri kultuuridest tulenevad erinevad tõekspidamised ja harjumused.

Konkursi tulemusena tunnustatakse ja tõstetakse esile neid ettevõtteid, kes väärtustavad ja toetavad multikultuurset töökeskkonda ning loovad võrdseid võimalusi kõikidele töötajatele hoolimata nende rahvusest.

Milline aga on Eesti kõige multikultuursem ettevõte? Seda saab lugeda 26. oktoobril ilmuvast kuukirjast Juhtimine. Äripäeva, Integratsiooni Sihtasutuse ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi korraldatud, teist korda toimuval konkursil osalemiseks täida ankeet aadressil www.aripaev.ee/multikultuurne

 

Osale arutelus

  • Kirjutab Äripäev.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine