Töölepingu seadus: uus mõiste tekitab segadust

Kuni 1. juulini kehtinud töölepingu seaduse järgi loeti kindlatel juhtudel tööleping (ajutiselt) peatunuks, uuest TLSist sellist mõistet enam ei leia. Ometi pole töölepingu peatumise regulatsioon seadusest kadunud, seadusandja on selle hoopis ümber nimetanud töötaja õiguseks keelduda töö tegemisest.

 

Regulatsiooni eesmärk on tagada, et ajal, mil töötaja kasutab õigust töö tegemisest keelduda (nt puhkuse, ajutise töövõimetuse ajal), ei ole tööandjal õigus temalt töö tegemist nõuda ega töö mittetegemise ettekäändel töölepingut üles öelda.

TLSi seletuskirja järgi on uue mõiste kasutamise eesmärk viia TLSi mõisted kooskõlla võlaõigusseaduse (VÕS) mõistetega, eeskätt VÕS paragrahviga 111. Sätte lõike 1 järgi on ühel lepingupoolel (nt töötajal) õigus keelduda kohustuse täitmisest, kui teine pool (tööandja) oma kohustust ei täida. Ent seadusandja on selgitustes vastuoluline: TLSi seletuskirjas rõhutatakse hoopis, et töö tegemisest keeldumist ei tohi VÕSi paragrahviga 111 segamini ajada ja sätet kohaldatakse seetõttu vaid juhul, kui töötaja keeldub töö tegemisest, kui tööandja rikub lepingut.

Seega, kui TLS paragrahv 19 ja VÕS paragrahv 111 reguleerivad kaht sisuliselt erinevat olukorda ja võlaõigusseaduse vastavat normi TLSi paragrahv 19 mõttes niikuinii ei kohaldata, milleks oli vaja mõisted ilmtingimata ühtlustada? Pigem tekitab just uus sõnastus segadust nii töötajaile kui ka tööandjaile, kuna töötaja "õigus keelduda töö tegemisest" viitab pigem just sellise õiguse tekkimisele tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu.

TLSist ei selgu, kas ja kuidas vormistada töölepingu lisa, mille järgi tekib töötajal õigus töö tegemisest keelduda. Pikemaajalise töölt eemal viibimise korral oleks see igal juhul soovitatav, aga kuidas sõnastada dokument. Seaduse järgi ei tohiks ju enam kirjutada "töölepingu peatumine poolte kokkuleppel üheks aastaks seoses töötaja Mati õppima asumisega Helsingi ülikoolis", vaid "töötaja Mati õigus keelduda ühe aasta jooksul töö tegemisest seoses õppima asumisega Helsingi ülikoolis". Tundub ebatavaline, kuid peaks juriidiliselt korrektne olema. Tekib siiski küsimus, kas töötaja ja tööandja saavad üldse omavahel kokku leppida, et töötaja kasutab mõne aja jooksul oma õigust töö tegemisest keelduda.

Eriti kummaline tundub uus mõiste olukorras, kus initsiatiiv tuleb tööandja poolt, sest sel juhul peaks tööandja tegema töötajale ettepaneku, et töötaja kasutaks mingil ajal oma õigust keelduda töö tegemisest.

Arusaadav, et seadusandja on soovinud TLSi mõisted viia kooskõlla VÕSi mõistetega. Siiski tundub, et pika ja kohmaka mõiste "töötaja õigus keelduda töö tegemisest" kasutamine ei ole otstarbekas ega ka hästi rakendatav. Seadusandja võinuks leida parema alternatiivi või jätta mõiste üldse muutmata.

Osale arutelus

  • Kairi Tuulmägi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine