29. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

See aga tõestab järjekordselt, et ega naiste osalusprotsent iseenesest ei tõuse, ammugi mitte 50-ni. Kui tahta, et naiste osalus avalikus elus, aga ka riigiameti ja ettevõtete juhtkondades, kasvaks olulisel määral, siis on vaja see nõue seadustesse sisse kirjutada ja mitte jääda lootma, et ‘asi iseenesest laheneb’. Sest nagu näha, ei kipu see juhtuma.

Isiklikult seisukohalt võttes ei ole muidugi tegemist eriti isuäratava ideega, sest kvootide sätestamine tähendaks, et saadavate töökohtade valik väheneb, nii meeste kui tegelikult ka naiste jaoks. Samas on ühiskondliku õigluse seisukohalt kahtlemata vajalik, et nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel suureneb ja tõuke selleks peab andma seadusandja.

Siis laheneb tõepoolest ka iseenesest palgaerinevuste küsimus, sest mida enam on juhtivatel kohtadel naisi, seda vähem tekib olukordi, kus palga määramisel mängib rolli sugu ja seda …

Euroopa Komisjon: Euroopa Liit Eestis ajaveeb

Autor: Lemmi Kann, Toivo Klaar