4. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Web 2.0 generatsioon tööturul

Uus põlvkond muudab oluliselt organisatsioone ning senikehtinud arusaamu ja norme sotsiaalsete võrgustike kasutamisest, kirjutab OÜ Expert2Expert partner Kristi Mikiver.

Personalivaldkonnas töötades puutud pidevalt kokku noortega, kes alles tööturule tulevad. Mis seal salata, sageli mõjuvad nad oma ootustega ärritavalt eluvõõrastena. Pärast mitut järjestikust sellist vestlust mõtled, kust küll sellised tulevad ja veel nii palju korraga. Mul tekkis alatasa tunne, et peaks sekkuma, midagi ette võtma, sest nii ju lihtsalt ei saa.

Oktoobri lõpus mul see projekti „Tagasi kooli“ raames ka õnnestus. Värskendasin sidet Läänemaaga ja andsin Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis tunni teemal „koolist tööturule“. Kasutegur oli mulle endale täiesti ootamatu – mu enda vaatenurk teisenes. Mõistsin, et alanud muutus on paratamatu ning tunduvalt kardinaalsem kui ükski eelnev.

Generatsioonide vahelistele erinevustele on rohkelt tähelepanu pööratud USAs, kus väga selgelt on toimumas generatsioonide vahetus tööturul. Üks olulisemaid töid selles valdkonnas on tehtud Zemke ja tema uurimisrühma poolt ning see on pärit aastast 2000. Töötajad jagati sünniaastate ja tööalaste väärtuste alusel nelja rühma.

Neli eripalgelist vanusegruppi

Veteranid (sündinud 1925-42). Nende tööstiilis on oluline, kuidas asju tehakse, mitte see, mis tehtud saab. Tasustamisel väärtustavad personaalset tähelepanu ja preemiat hea töö eest. Nende lojaalsus kuulub organisatsioonile.

Baby Boomers (1943-60). Nende töösse suhtumist iseloomustab lause, et asi tuleb ära teha, hoolimata sellest, kaua aega kulub. Neil on aukartus võimu ees. Tasustamises hindavad avalikku tunnustamist ja karjäärivõimalusi. Töö on esmatähtis ning sellele kuulub ka nende lojaalsus.

Generatsioon X (1961-81). Töösse suhtumist iseloomustab arusaam, et tuleb leida kiireim tee tulemuseni. Autoriteedi asemel väärtustavad koostööd ning on arvamusel, et reegleid saab painutada. Tasustamises ootavad õiglast tasu ja väärustavad täiendavat vaba aega. Soovivad töö ja eraelu tasakaalustatust. Lojaalsed on nad eelkõige isiklikele karjäärieesmärkidele.

Generatsioon Y (1982-2002). Töösse suhtumist iseloomustab hoiak, et kinni tuleb pidada tähtaegadest, mitte töögraafikust. Väärtustavad autonoomsust. Tasustamises ootavad nii individuaalset kui ka avalikku kiitust ning võimalust oskuseid arendada. Neile on meelepärane, kui nende isiklik elu läheb sujuvalt üle tööeluks. Nende lojaalsus kuulub inimestele, kellega nad ühise projekti heaks töötavad.

Muidugi tuleb nendesse stereotüüpidesse suhtuda reservatsiooniga ning võtta arvesse ka asjaoluga, et ühe põlvkonna lõpus või alguses olevatel inimestel võib olla tunnusjooni mõlemast rühmast.

Milleks peame valmistuma?

Meie tööjõuturgu vaadates julgen öelda järgnevat: nõuka põlvkond (kes sarnaneb sünniaja ja väärtuste poolest USA generatsiooniga Baby Boomers) polegi lõpuni kohanenud uue tööturuga.

X-generatsioon jaguneb omakorda kaheks: võitjate põlvkond, kes võttis magusad kohad äris ning praegused 30+ samaväärsed positsioonid riigisektoris.

1980ndatel-90ndatel sündinuil, kes on kasvanud üles võitjate põlvkonna edulugude saatel, polegi nagu väärilisi kohti. Samas on neid piisavalt palju, et oluliselt muuta arusaamu tööturust ja tööst ning üldse töötamisest kui sellisest.

Eesseisev generatsioonide ja mõtteviisi vahetus ei ole esimene, millega meie organisatsioonid kokku puutuvad. Muutus toimus ka siis, kui nn nõukade kõrvale tuli generatsioon X. Organisatsiooniga liitunud „Tublimad ja targimad“, kelles nähti järelkasvu olemasolevatele juhtidele, lahkusid sageli enne, kui koht tipus neile vabanes. Organisatsioonid said aru, et traditsiooniline karjääriredel enam ei toimi ning vaja on suuremat paindlikkust ja vabadust.

Vaadates generatsiooni Y, siis eristuvad nad selgelt oma tehnoloogia kasutuse oskuse poolest ning neile on omane võime tegeleda mitme asjaga korraga. Nad on harjunud arvutimaailma kohese tagasisidega, kuid suures osas organisatsioonides on tagasiside andmine endiselt korrapäratu.

Nad on kasvanud Barbie-nukkude ja Pampersitega, ega oma kogemust talongidest, punasest kaelarätist või sinisest välispassist. Neid on kasvatatud teadmises, et nad võivad saada kelleks tahes, kui nad vaid ise seda soovivad/viitsivad.

Paralleelkarjäärid muutuvad tavapäraseks ning sage töökoha vahetus ei näita enam pühendumise puudumist. Web 2.0 platvormide kasvav kasutus ärieesmärkidel ja väärtused, mille Y-generatsioon kaasa toob, muudavad oluliselt organisatsioone ning senikehtinud arusaamu ja norme sotsiaalsete võrgustike kasutamisest. Kui personaliosakond kasutab neid kanaleid värbamise raames, siis on suhteliselt silmakirjalik keelata töötajatel ligipääs nendele kanalitele.

Selliseid iganenud reegleid Y-generatsioon – kelle jaoks nende „võrguelu“ on enesestmõistetav ja lahutamatu osa era- ja tööelust – ei aktsepteeri.

See, mis toimub, on paratamatus. Nad on kohal ning nendega tuleb arvestada nii tööjõu planeerimisel, meeskondade moodustamisel kui üldse kogu personalipoliitika reformimisel. Kas Sinu organisatsioon on selleks valmis?

Tööandja blogi

Autor: Lemmi Kann, Kristi Mikiver

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700