ÄP restoranitest: Mustamäe Ampsu topeltsuutäis

Amps on tuttavaks söödud Tallinnas Järve Keskuses, kus, nagu nimi lubab, on kolm Ampsu: Nõmmevärava pannkookla, bistroo Tempo ja Sarveotsa pubi. Uue Ampsu leidsin Mustamäe Selverist, seal on üheskoos bistroo ja kohvik.

Vahva nimi ja lehmapildiga reklaamid on Ampsu armsaks teinud ja kujundanud mulje, et see on midagi paremat kui kaubanduskeskuse reasöögikoht. Mustamäel võtab Amps korraga topeltsuutäie - on korraga kohvik ja bistroo. Öeldakse, et suur tükk ajab suu lõhki ja nii tundub Ampsuga seekord olevatki.

Bistroo on muljelt rohkem kandikusöökla

Bistroo nime kannab tavaline kandikusöökla, suhteliselt nägus, sest ruum on avar, suhteliselt sõbralik, sest kartuli-soustijagajad on vahvad, aga ikkagi sööklat oma tavalise sööklamenüüga. Kohvikus on küll kena mööbel, aga napp teenindus. Kui sööklapoolel, kus tegelikult iseteenendus, külastajatega päris mõnusasti räägitakse, siis kohvikus suhtlus peaaegu puudus.

Sisekord, mis ajab rohkem segadusse kui on abiks

Mida lihtsam on söögikoht, seda keerulisem sisekord seal kehtib. Eriti raskeks kujunes Mustamäe Ampsus tavalise salati hankimine, seda nii söökla- kui ka kohvikupoolel. Sööklapoolel, kus kandikuid kassa poole nihutatakse, on need salatid, mille eest tuleb eraldi maksata. Aga need salatid, mis prae juurde tasuta kuuluvad, on pärast kassat. Poleks neid märganud, aga läksin leiba otsima ja siis nägin - olid posti taga, tegelikult kohvikupoolel.

Teisel korral proovisin kohvikutoitu. Tellimusi võetakse letist, ootasin oma järjekorra ära, tellisin tagliatellid krõbeda peekoniga. Kuigi kohvikupoole reklaam lubab ka salateid, raputati salatiküsimise peale vaid pead ja viidati käega söökla poole. Seisin ära teise, sööklajärjekorra. Aega läks omajagu. Olin salatisöömist alles alustanud, kui juba pasta lauda toodi. Lubatud krõbeda peekoni asemel vaid paar kergelt ülepraetud singiviilu, krõbedust ei kusagil.

Pasta vajas natuke elustamist, mingit maitset lisaks. Leivakorvis, mille ettekandja koos tagliatellidega lauale tõi, oli küll pipar ja kaks soolatoosi (üks neis tavaline metallist puistur, teine uhke Rock Salti topsik), kuid ei juustu ega õli, mis pastaroa juurde paremini läheksid kui kahe soola maitsestus. Natuke otsimiset, siis leidsin maitseaineteriiuli ja sealt juustutopsi, mille põhjas veel natuke juustupuru. Õli ei olnud, selle asemel oli mitut sorti ketšupit. Pasta jõudis salatisöömise ja juustuotsimise ajal ära jahtuda.

Joogivalik toidumenüüst oluliselt rikkalikum

Et kohvikust täit muljet saada, on seal ju vaja ka kooki süüa. Vitriinis oli kaks kooki, valisin neist kergema, jogurtikoogi. Maitsest pole erilist põhjust rääkida, tavaline reakook, huvitavam oli ehk see, et sööklapoolel oli kookide valik suurem. Aga seda nägin alles siis, kui olin lahkumas.

Kohviku au ja hiilgus on pikk pudelirivi, jookide valik on toidumenüüga võrreldes erakordselt suur, neid on mitu meetrit. Kooke, nagu öeldud, ainult kaks, lisaks kaks võileiba.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

ÄRIPÄEV AS otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

28. september 2018

Teabevara