Kui hästi küsida, saab rohkem

Eduka läbirääkija oluline oskus on küsida. Suurepäraseks läbirääkijaks arenemine võtab aastaid, samas toob ka juba veidi paremaks läbirääkijaks saamine mõõdetavat kasu.

 Koolitus- ja arendusfirma Self II juhtiv koolitaja Karin Hango toob välja kaks olulisemat oskust, mis määravad läbirääkija taseme - suhtlemine ja enesejuhtimine. "Läbirääkimiskoolitusel tulebki tegeleda nii sellega, mis toimub inimeste vahel, kui ka sellega, mis toimub nende sees," rääkis Hango.

Parandamaks veenmisoskusi, on koolitusfirmad töötanud välja põhjaliku programmi, mille raames omandatavad teadmised võimaldavad end efektiivsemalt kehtestada. Enesekehtestamise parandamise võtted võivad koolitusfirmade lõikes erineda, kuid teekonna sihtpunk on sama - saavutada soovitud eesmärgid.

Estonian Euromanagement Institute'i programmis "Läbirääkimiste praktikust meistriks" on õpitavate tehnikate nimekiri mitmekesine, sisaldades näiteks partnerite klassifitseerimist, kehakeelt, kaasuste lahendamist ja ajastamist.

Tegeletakse oskusega ennast täpselt väljendada

Lihvitakse iga kursandi oskusi, aga eriti just oma mõtlemise ja väljenduse täpsust.

"Palju on erinevaid põnevaid harjutusi, kus arendame oskust luua ühist mõtteruumi ja barjääre maha võtta - kõike, mis aitab konstruktiivse lahenduse võimalikkust selgitada," rääkis ettevõtte direktor Marju Unt. Kursuste sihtgrupiks on tipp- ja keskastmejuhid, kelle igapäevastes tegemistes on enesekehtestamine ja veenmisoskused hindamatu väärtusega.

"Meie sihtgrupid on erineva staatusega isikud organisatsioonis - tipp- ja keskastmejuhid ning spetsialistid. Läbirääkimisi on vaja tehingute ja ärikokkulepete sõlmimiseks, samuti on läbirääkimised vajalikud inimestevahelisteks kokkulepeteks," rääkis koolitusfirma Metaprofit juhataja Alexander Kotchubei.

Tulemusteni jõudmise kiirus sõltub Hango sõnul otseselt püsitatud eesmärkidest. Suurepäraseks läbirääkijaks saamine võtab aastaid: vajalik on baasoskuste treenimine, individuaalne konsulteerimine ja tagasiside oma piirangute ületamiseks, praktiseerimine ja tagasiside analüüs. Samas võib juba natuke paremaks läbirääkijaks saamine tuua väga suurt ja mõõdetavat kasu.

Kotchubei sõnul on tulemused kiirelt saavutatavad, juhul kui soovitakse üksikuid oskusi lihvida ja omandada mõnda konkreetset läbirääkimistüüpi, sõltudes samas siiski inimtüübist.

Sisemised ja välised takistavad tegurid

"Kui õppijal kogemusi üldse pole, lisaks on sisemised hirmud või väline surve, võtab protsess märksa rohkem aega. Kõikidele saab õpetada olla hea läbirääkija, kui õppija toetub oma kujunenud iseärasustele ja aktsepteerib neid, vastasel juhul tuleb õpetada isiksusele olema see, kes ta tegelikult pole," rääkis Kotchubei.

Unt võrdleb läbirääkimisoskuste omandamist võõrkeelteoskusega. "Mõelge, kui kergesti saab selgeks soome või inglise keele selle keskel elades. Keelt tuleb ja saab lihvida, et väljendada oma mõtteid heas seltskonnas õigesti ja intelligentselt, nii ka läbirääkimiste keelt on mõistlik lisaks eluülikooli praktikale lihvida meistrikursusel, et kõrgemale tasemele tõusta."

Edukas läbirääkimisoskus hoiab kokku juhi väärtuslikumat ressurssi - aega ja energiat - kuna süsteemselt rääkides saab töötada targalt, mitte kõvasti, säästes ühtlasi iseenda ja kolleegide aega, on Unt veendunud.

Ta viitas Peter Druckeri öeldule, et 21. sajandi juhi edu võti on võime teha koostööd, mille alustalaks on kahtlemata läbirääkimisoskused.

Hea läbirääkija loob enda ümber usaldust

"Hea läbirääkija tunneb ära sellest, kui palju uksi ta oskab avada võimalike koostöövariantide leidmiseks, ehitades üles usaldust, millele rajaneb iga hea professionaalne koostöö," sõnas Unt.

Kehv läbirääkija püstitab aga barjääre, sulgedes uksi, saamata sellest ise aru. Kasutades kehvakesi lahendusi, põhjustatakse kannatusi iseendale ja partneritele.

Saades õiged võtted selgeks ning praktiseerides ja juurutades neid iga päev, harjub inimene automaatselt ehk intuitiivselt "õigesti" mõtlema ja rääkima, on Unt veendunud, tuues taas näiteks võõrkeeled. "Näiteks prantsuse keelt vabalt vallates - prantslasega kokku juhtudes kõneled keelt ilma sellele mõtlemata, lülitudes automaatselt ümber."

"Hea läbirääkija esimene oskus on hästi küsida, sest kes hästi küsib, sellel on initsiatiiv, ta saab küsimustega suunata suhtlust vajaliku info juurde," rääkis Unt.

Mõjuka kõneoskuse teine pool on mõjukas kuulamine hästi esitatud küsimuste vahel, et saada kätte võimalikult palju asjassepuutuvat infot.

Jälgides seda põhimõtet, on Undi sõnul astutud suur samm, saamaks professionaalseks läbirääkijaks.

Kommentaarid

Erik Konno, Olly Katusemeistrid omanik ja tegevjuht
Läbirääkimiste kunst on ülioluline. Pärast läbirääkimistele keskendunud kursuse läbimist ma tunnetasin, kui palju me tegelikult sellega tegeleme. See äratundmine saabus nagu välk - me räägime kogu aeg läbi, isegi oma lastega. Kui avaneks võimalus, tahaksin läbirääkimiste kohta veel õppida. Läbirääkimise kunsti valdaja jõuab soovitud tulemuseni jalgrattaga, aga mitteoskaja jalgsi.

Anne Jääger, ASi Regio mobiilsidelahenduste müügitoe juht
Läbirääkimiste koolitus inspireeris mind selgeks mõtlema, mida ma oma igapäevaste tegemistega tegelikult saavutada püüan. Pööran nüüd rohkem tähelepanu teiste osapoolte vajaduste väljaselgitamisele, et saaksin nendega rohkem arvestada. Samuti julgen kergemini öelda ei, kui lahendus läheb vastuollu minu eesmärkidega. Oskused tulevad kasuks ka töövälises elus.

TASUB TEADA
Hea läbirääkija innustab kokkulepitut ellu viima

    * Hea läbirääkija oskused: oskab ja tahab läbirääkimisi metoodiliselt ette valmistada
    * loob läbirääkimiste käigus kiiresti head suhted ja saavutab usalduse
    * julgeb ja oskab ennast kohaselt avada
    * suudab teist poolt rääkima ahvatleda
    * oskab kiiresti ja suhteid liigselt kahjustamata konfronteeruda sobimatute teemade või ettepanekutega
    * oskab sõnastada kokkuleppeid
    * innustab partnereid kokkulepitut ellu viima

Allikas: Karin Hango, Self II

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine