24. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millega arvestada 2010. aasta PR-plaani koostamisel?

Sügise lõpus on viimane aeg koostada 2010. aasta kommunikatsiooniplaani ja –eelarvet, et uuel aastal värske hooga jätkata.

Lisaks tavapärastele tegevustele, mis on sageli seotud tooteuudistega, tuleks järgmise aasta plaani koostamisel kindlasti arvestada ka teiste oluliste aspektidega.

Analüüsi möödunut

Paljude ettevõtete ja ka kommunikatsiooniinimeste jaoks on praegune majanduslik olukord esmakordne kogemus. Seepärast võiksid järgmise aasta esimesed tegevused olla seotud 2009. a analüüsimisega ja uurimisega, kuidas on muutunud ettevõte, olukord turul ja tarbijate käitumine. Asjakohane on ka analüüsida uute kommunikatsioonivahendite kasutuskogemust ning selgitada välja, mida tuleks järgmisel aastal teisiti teha.

Kui firma blogi loeb 10 ja Twitteri sissekandeid jälgib 30 inimest, kui Facebookis on 5 fänni ja videotel YouTube’is 100 vaatamist, siis ei tasu kohe sotsiaalmeedias pettuda, vaid uurida, miks on osa ettevõtetest edukamad ja õppida konkurentide kogemustest. On täiesti selge, et sotsiaalvõrgustikud ei lakka eksisteerimast, vaid on olulised kommunikatsioonikanalid ka järgmisel aastal.

Vaata üle prioriteedid

Kas aasta(id) tagasi paika pandud eesmärgid on veel reaalsed või üldse olulised? Kas põhisõnumid, visioon ja missioon on samad ka tuleval aastal või nõuab muutunud turusituatsioon uut lähenemist? Kas senised tööprotsessid on olnud piisavalt efektiivsed? Kas olemasolev kommunikatsiooniagentuur pakub jätkuvalt lisaväärtust, mille eest iga kuu makstakse?

Need on küsimused, mida peaks iga ettevõtte (kommunikatsiooni)juht enne järgmise aasta PR-eelarve ja PR-plaani  koostamist endalt küsima.

Valmistu kriisiks

Lõppev aasta on näidanud, et kõrgtasemel kriisikommunikatsioon on väga oluline. Pangad on valusates õppetundides saanud aimu, kuidas kommunikeerida petturitest töötajate tekitatud finants- ja mainekahjusid; riiklikud institutsioonid on kogenud, et kriisisituatsioonis pole lihtlabased pressiteated kaugeltki piisavad; suured ettevõtjad on selgelt adunud pankrotikommunikatsiooni vajalikkust; ka haiglad mõistavad, et ravikvaliteedi vajakajäämisi tuleb avalikult põhjendada.

2010. aasta ei tule ses osas kindlasti kergem ning seepärast on kasulik kriisideks juba varakult valmistuda. Kuigi öeldakse, et kriisid on erinevad ja neid on keeruline ennustada, on siiski mitmeid ühisjooni, millega arvestamine aitab valmistuda negatiivseteks olukordadeks.  Kindlasti tuleks kaardistada potentsiaalseid ohte, määrata ja treenida kõneisikuid ning lihvida sõnumeid, sest kriisi saabudes on kiire reageerimine väga oluline.

PR-blogi Vare & Jaakkola

Autor: Lemmi Kann, Jaak Vare

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700