Ministeerium: keskmine palk tõusis spetsialistidel

Keskmine palk kasvas elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal 2,7 protsenti, teatas rahandusministeerium.

Spetsialistide palka võimaldasid tõsta esimese poolaasta head majandustulemused  ning hõive langus ja püsivkulude kärpimine.

Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2009. aasta kolmandas kvartalis 11 770 kroonini, mis on 5,9 protsenti vähem kui möödunud aastal samal ajal.

Reaalpalk, ehk palk, millest tarbijahindade muutus on maha arvatud, vähenes 4,9 protsenti. Keskmine brutotunnipalk vähenes teises kvartalis 5,8 protsenti.

Majanduslanguse taustal jätkus aasta esimesest kvartalist alguse saanud palgalangus ka kolmandas kvartalis. Palgakulude vähendamiseks on ettevõtjad alandanud nii töötajate arvu, töökoormust kui ka tulemustasusid ning jätkunud on üldine palgatasemete langus. Edasistes arengutes on oodata keskmise palga languse aeglustumist.
 
Keskmise palga langus on jätkuvalt püsinud mõõdukana, mistõttu võib arvata, et ettevõtete kulude optimeerimine on toimunud eelkõige läbi töötajate arvu ning töökoormuse vähendamise. Kolmandas kvartalis suurenes osalise tööajaga töötajate arv rohkem kui kolmandiku võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Keskmise palga langus oli mõnevõrra väiksem rahandusministeeriumi suvises prognoosis oodatust.
 
Tegevusaladest vähenes keskmine palk kõige enam ehituse (13,8 protsenti), põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (13,6 protsenti), muude teenindavate tegevuste (13,1 protsenti), mäetööstuse (10,6 protsenti) ning avaliku halduse ja riigikaitse (10,3 protsenti) tegevusaladel. Ehituse, põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning mäetööstuse tegevusalade keskmisest suurem palgalangus on tingitud töömahtude langusest, mis tulenes siseturu nõrgast nõudlusest.

Teeninduse valdkonnas tulenes palgatasemete alanemine siseturu nõrkusest tiheneva konkurentsi ning hinnalanguse kiirenemise tingimustes. Avaliku sektori puhul kiirenes aastane langustempo eelmise kvartaliga võrreldes kahekordseks, mis on tingitud ulatuslikust tegevuskulude kärpimisest.
 
Keskmine tööjõukulu tunnis kasvas kolmandas kvartalis võrreldes eelneva aasta sama perioodiga kõige enam veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (2,6 protsenti), info ja side (2,6 protsenti), elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (2,1 protsenti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (2,1 protsenti) tegevusaladel.

Keskmine tööjõukulu kasv tunnis saavutati tegevuse efektiivsemaks muutmise tulemusena. 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara