Turguta loovus hirmust priiks

Õigesti rakendatud loovustehnika aitab meie hirmud maha võtta, lubades meil olla selline, nagu tegelikult  oleme – loov ja spontaanne.

Sageli tekib küsimus, miks me jõuame olukorda, kus tunneme, et vajame välist impulssi mõne koolituse näol. Uskumusel, et me ei tea või ei oska midagi lahendada, on suur jõud.

"Loovustehnikad on vahendid selleks, et mitte takerduda oma probleemidesse, vaid leida lahendusi. Me ei vajaks loovustehnikaid, kui suudaksime olla piisavalt spontaansed, kuid kool, töö ja elu on istutanud meisse hirmu ja piiravad uskumused, mis hoiavad meid turvaliste lahenduste juures. Õigesti rakendatud loovustehnika aitab lihtsalt hetkeks need hirmud maha võtta, et võiksime olla see, kes me tegelikult  oleme – loov ja spontaanne. Aja jooksul muutub tehnika mõtlemise loomulikuks osaks, muutes ka meie suhtumist probleemide lahendamisse,“ nendib loovustreener Harald Lepisk.

Internetmarketing.ee asutaja Peep Laja sõnul on loovuse eelduseks barjääride puudumine mõtlemises ning kompetents oma alal. "Kui sa programmeerimisest midagi ei tea, ei saa sel alal ka loov olla. Kui sa oled müügialal algaja, ei saa sa müügis loov olla," ütleb Laja. Pädevus ja kogemus omal alal laiendavad sinu mõtlemist ning nii sünnivad kõige paremad ideed.

"Kui olen olukorras, kus ei oska valida tehtavate tegevuste vahel, siis valin selle, mis annab tulemuse kõige kiiremini. Kui olen ummikus, kuidas midagi lahendada, sõnastan probleemi küsimuseks ja küsin seda valjuhäälselt kelleltki juuresolevalt. See on lihtsalt uskumatu, kui sageli leiab ise vastuse peale probleemi küsimuseks formuleerimist. Proaktiivse ja suurelt mõtlemise eelduseks on mõttemalli nihutamine "miks mina?" asemel "miks mitte mina?" suunas," räägib Laja.

Kõik algab muutusest omas peas. Teiseks võib välja tuua hirmu kritiseerimise ees - sellest saab üle, teadvustades, et julgedes hallist massist välja paista, on kritiseeritud saamine paratamatu ning see pole isiklik. Kõige suuremad kritiseerijad on reeglina ise kõige vähem midagi korda saatnud.

Loovus või looming on sisemise tahte, vajaduse või inspiratsiooni väline avaldus, mis saab oma hoo sisse juhul kui hirm eksimise või ebaõnnestumise ees meile takistuseks ei saa. Endine korvpallur Michael Jordan, kelle suurepärase karjääri võib kokku võtta deviisiga „lihtsalt tee seda“ (Just do it), pidas hirmu illusiooniks, mõtteprojektsiooniks. Teadmine, et hirm pole midagi muud kui inimese enda poolt loodud negatiivne tulevikustsenaarium, andis talle mängu otsustavatel hetkedel kindluse, mida kaasmängijatel ning vastastel võtta ei olnud. Ta teadis, et väline edu sõltus sisemisest kindlusest. Kui mõttemaailm on paigast ära, on seda ka väline kuvand ja sooritus.

Mentor Aivar Haller toob spordimaailmast veel kaks nimekat näidet – tennisist Pete Sampras ning teivashüppaja Sergei Bubka, kes kogenud sportlastena suutsid pingelises olukorras pea külmana hoida. See polnud mitte juhus vaid teadliku, sihikindla vaimse treeningu tulemus - alateadlike mustrite teadlik muutmine, et pingesituatsioonis mitte vääratada.

"Hirmu kodu on tulevikus. Hirmu emaks on teadmatus ja isa on teadmata. Hirm on biokeemiline reaktsioon, mille käivitab tulevikuga seonduv mõttekonstruktsioon, mis on enamasti alateadvuses pesitsev seos, mida iseloomustab negatiivsus,” räägib Haller.

Halleri sõnul võtavad meeled vastu andmeid, mida aju töötleb. Hüpotalamus on aju osa, mis mäletab ja määrab väärtusi ehk selekteerib vastuvõetud andmed minevikus kogetu põhjal informatsiooniks. Edasi läheb info ajuripatsisse ja sealt neerupealsetesse, mis paiskavad hetkega näiteks stressihormooni üle kogu keha laiali. Hirmukangestus, mis kaasneb paanikaga, on silmapilkne. Selle vastand on "põgene või võitle“ (flight or fight) seisund, mida sportlane tavapäraselt kogeb. Selles seisundis on pulss nii kõrge, et intelligentsusest ei ole enam mõtet rääkida. Kes soovib proovida, see võib joosta pulsi 170 peale ja püüda vastata, kui palju on viis korda kaheksa. Selles seisundis avaneb alateadvus ja sealt "tulevad välja“ käitumismustrid ehk reaktsioonid, mis on sinna aja jooksul salvestunud. Olete kuulnud sportlast ütlemas "mu mäng laguneb alati just võiduka lõpu eel" või ärimeest lausumas "ma aimasin, et see pakkumine on jama, minuga juhtub alati nii". See on alateadlik laastav hirm, mis loob vastava reaalsuse, kuni "ohver“ valib selle mustri teadlikult muuta. Esmane eeldus on see, et ta usub muutuse võimalikkusesse ja vajalikkusesse, ütleb Haller.

Teiseks eelduseks peab Haller oskust keskenduda 100% olevikule ehk praegusele hetkele. Tulevik ja minevik on fiktsioonid. Hetk siin ja praegu on ainus reaalsus, milles meil on võimalik rakendada oma tahet ja jõudu. Määravaks saab see, kas meie kütuseks on hirm või huvi.

Meelepärase tegevuse korral on meie kütuseks huvi, kus pingevaba õhkkond avab loovuse, keskendutakse jäägitult sellele hetkele, konkurendist saab partner ja kahe vägeva sünergiast sünnib erakordne kunst, millest tulevikus räägitakse legende. Vahet pole, kas spordis, äris või mõnes muus valdkonnas,” nendib Haller.

Hirmu ja huvi kontekstis on spordimaailma paralleele võimalik üle kanda ka tavaellu - ebakindel majanduslik olukord on võrreldav pingeolukorraga spordis. Võimetekohase maksimaalse soorituse teeb sportlane või tavakodanik, kes jääb rahulikuks ning keskendub olemasolevale hetkele ja endast sõltuvale selles hetkes.

Viis kiiret nippi loovuse turgutamiseks
- Pea meeles, et loov idee on üheaegselt uudne ja kasulik – emotsionaalses, praktilises või lausa innovaatilises mastaabis.
- Katseta kombineerides erinevaid ideid omavahel kokku – looming on süntees.
- Erista selgelt ideede genereerimise ja selekteerimise faas – ole unistaja ning alles pärast seda ole realist.
- Salvesta süsteemi kõik ideed, isegi need, mis esialgu ei tundu väga head olevat – nende väärtus võib tekkida aja jooksul.
- Väärtus tekib siis, kui loova idee ka ellu viid – tee alati kohe vähemalt üks samm hea idee elluviimiseks.

 

 

 

 

 

 

 

 

Osale arutelus

  • Kristo Kiviorg, Rivo Sarapik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine