Puhkepäev: miks ma armastan?

 "Ma armastasin sakslast" uurib armastuse olemust ja põhjuseid. Ning ka seda, kas armastuse näol on alati tegemist ikka armastusega või hoopis imetluse, aukartuse ja kadedusega kellegi või millegi vastu.

"Ma armastasin sakslast" on lavastaja Elmo Nüganeni järjekordne katse siseneda Tammsaare tõekspidamiste maailma, et seda siis vaatajaile lavastuse kujul edasi anda.

 Etenduse süžee järgib üsna selgelt raamatusündmuste kulgu. Peategelasteks on eesti soost korporant Oskar ning tema armastatu, sakslannast koduõpetaja Erika, kellega Oskar tutvub. Hakkab arenema suhe ning Oskar läheb Erika isalt, vanalt parunilt naise kätt paluma.

Linnateatri avalike suhete juhi Kristiina Garancise sõnul pole Nüganen lavaversioonis Tammsaare teksti muutnud, küll aga on ta tekitanud rõhuasetused teatud kohtadesse, mis on just tema arvates kõige olulisemad.

Ajatu lugu armastusest

"Ma armastasin sakslast" on Garancise sõnul ühtlasi nii armastuslugu, oma ajastu lugu kui ka eestlaseks ja üldse väikerahva esindajaks olemise lugu. Erilisse fookusesse võtab etendus inimkäitumise tagamaad olukorras, mida armastaja ise armastuseks nimetab, kuid mis võib olla põhjustatud hoopis keerulisemates tunnetest.

Imetlus vägevama vastu

"Nüganeni tõlgendus sisaldub pealkirjas "Ma armastasin sakslast". Kui pealkirja vaadata, siis tekib küsimus, miks on pealkiri minevikus, kuigi lugu toimub olevikus? Miks on kirjas, et armastasin "sakslast" ja mitte "sakslannat", naist? Kas Oskar armastas naist lihtsalt sellepärast, et too oli naine või armastas ta hoopis sakslast - naist, kes oli saksa soost? Kas ehk ei ole nii, et eestlased vaatavad ilusamate ja rikkamate poole alt üles ning kas pole armastus hoopis imetlus kellegi vägevama vastu, kelleks olemiseni ise ei küündita?" rääkis Garancis.

Kuigi teksti osas leiab etendatav lugu aset eelmise sajandi algupoolel, on selles tõstatatud küsimused aktuaalsed ka tänapäeval. Visuaalses mõttes on kogu etendus üles ehitatud lakooniliste vahenditega. Lavaruum on tühi ehk siis dekoratsioonid puuduvad. Seda suurem vastutus on aga näitlejail, keda on laval ainult kolm ning kelle kaudu kogu Tammsaare teksti sügavus avalduma peab. Loomulikult mängib oma osa ka muusika.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Mari Hiiemäe

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine