15. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oletame, et eelmisel korral välja kuulutatud sekretäri otsingu raames kutsutakse intervjuule kõikidele tingimustele vastav Külli. Kuna kandidaat on 25aastane naine, siis on tööandja loomulik küsimus, kas tal on lapsi või kas ta kavatseb neid lähema kahe aasta jooksul sünnitada. Sellise küsimuse esitamine töölepingu sõlmimise läbirääkimistel on aga selgelt ebaseaduslik.

Töölepinguseaduse § 11 kohaselt ei tohi tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel (mille osa intervjuu kahtlemata on) nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Samast paragrahvist nähtub veel, et juhtudel, kui küsimused puudutavad ebaproportsionaalselt eraelu või ei ole seotud sobivusega töökohale, eeldatakse, et need küsimused pole õigustatud.

Käesolevas näites toodud küsimus vastab aga mõlemale tingimusele ja on seega seadusega vastuolus. Kujutame ette, et tööandja sellise küsimuse siiski küsis. Kas Külli võib jätta vastamata? Jah. Kas ta võib valetada? Kas ta võib rasedana öelda, et tal lapse saamise plaani ei ole?

Võlaõigusseaduse paragrahvist 14 tuleneb sellele keeld – kui isikud esitavad üksteisele lepingu ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.

Külli võiks tööandjalt vastu küsida, et kas tema laste olemasolu või puudumine kuidagi mõjutaks töötulemusi ning kui ei, siis miks tööandja sellist infot soovib. Võib juhtuda, et sellega ei teeni Külli ära tööandja pahameelt, vaid hoopis näitab välja teadlikkust ning tööandja otsustab jätkata küsimustega.

Järgmisena uurib ta, kas Küllil on mingeid erisoove. Külli vastab, et ta on moslem ning seetõttu peab viis korda päevas palvetama, sellest kaks korda ka tööajal. Kas see oleks tööandjale seaduslikuks keeldumise aluseks?

Jällegi tuleb tõdeda, et kuigi sekretäri töö eeldab pidevat valmisolekut, on enamikes ettevõtetes võimalik töö nii korraldada, et kellelgi on võimalik mõneks minutiks päevas sekretäri asendada. Seega oleks sellel alusel keeldumine ebaseaduslik võrdse kohtlemise seadusest tulenevalt. Isikute tööle valimine nende usutunnistuse järgi on keelatud.

Tööandja blogi

Diskrimineerimiseks ei loeta erinevat kohtlemist, kui tunnus on oluline ja määrav kutsenõue, mis tuleneb kutsetegevuse laadist või sellega seotud tingimustest ning nõude eesmärk on õiguspärane ja nõue proportsionaalne. Sellest tulenevalt võiks küll keelduda Külli töölevõtmisest, kui ta ei saaks tööd teha tunni või paari jooksul kontori tavalisest tööajast. On ju sekretäri üks põhifunktsioone olla tavapärasel tööajal olemas – sissehelistajatele, sisseastujatele ja oma töötajatele.

Autor: Lemmi Kann, Kaire Lang