15. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Materjali, millest juubelietendust vormida, ei pidanud Savolainen kaua otsima. Kuna "Vanamehe ja mere" süžee lavastajale endale meeldis ning see materjal tundus monotükina teostatav olevat, siis otsustas Savolainen asja käsile võtta. ""Vanamees ja meri" on mulle varasematest aegadest meelde mõlkuma jäänud. Kooliajal see suurt muljet ei avaldanud, kuigi ma selle siis kohustusliku kirjandusena läbi lugesin, aga hiljem on see materjal korduvalt minu juurde tagasi tulnud. See meenutab minu lapsepõlve merelkäimisi vanaisaga," rääkis Savolainen.

Sisuliselt on tegemist monoetendusena, mille väljendusvahenditeks on koreograafiline pool ning videotaust. Süzeed kannavad nii episoodid reaalses lavaruumis kui ka unenäomaailm, mis tuuakse vaatajateni videopildi abil.

"Kuna loo süžee koosneb suuresti sellest, kuidas mees istub, räägib tuulega ja ootab, mida on keeruline tantsuga esitada, siis olen seadnud esiplaanile natuke teised fookused - unenäostseenid, mis "Vanamehes ja meres" on kõige teatraalsemad momendid," selgitas lavastaja.

Lisaks Kallastele, kelle osalus on olulisim, on etenduses füüsilisel kujul ka poisstegelane, kes vanamehega iga päev juttu ajamas käib. Lisanduvad kolm unenäotegelast ning kala, keda publikule vahendatakse videoformaadis.

Seda, et etenduse tehnilised lahendused süžee algmaterjalist liiga kaugeks muudaksid, Savolainen ei karda. "See on füüsiline teater, kus sõnu ei kasutata kordagi, aga kõigest on siiski võimalik aru saada. Usun, et ka siis, kui vaataja ei teaks etenduse pealkirja, tunneks ta ikkagi ära, et see on Hemingway "Vanamees ja meri"," arvas lavastaja.

Tubliks plussiks etenduse juures peab Savolainen peaosatäitja Aivar Kallaste näitlejaoskust. "See on Kallaste suur trump, et ta lisaks sellele, et on hea tantsija, on ka hea näitleja," ütles Savolainen.

Savolainen nimetas tantsuetendust optmistliku auraga lavatööks, milles jäävad kõlama positiivsed momendid. "See ei ole nukker lugu, pigem optimistlik. Ka siis, kui täna tulen merelt ära tühjade kätega, on homme jälle päev uuesti proovida," rääkis lavastaja.

Autor: Lemmi Kann, Mari Hiiemäe