Riina Kuusik: elu avatud südamega

Riina Kuusik on õiglase kaubanduse eestvedaja ja Fairtrade märgi esindaja Eestis. Ta on töötanud rahvusvaheliste suhete lektorina Concordia ja Audentese ülikoolis, ja UNHCR vabatahtlikuna Aafrika pagulaslaagrites. Ta on ka Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) algataja, Eesti Pagulasabi ja MTÜ Mondo asutajaliige. Bioneer.ee uuris Riinalt, miks õiglane kaubandus oluline on.

Kuidas sattusid õiglase kaubanduse teemasid tutvustama?

Minu jaoks on see olnud loomulik protsess. Pärast koolipingist naasmist USAst tegin tööd pagulaslaagrites Aafrikas ning olin vabatahtlikuks mitmes rahvusvahelises humanitaarabi ja arengukoostöö teemalises ettevõtmises. Nägin massilist inimtraagikat ja vaesust – suur ind oli „midagi ära teha“.

Ühel hetkel sai lõplikult selgeks, et kodu on ikkagi Eestis ja südamelähedaste teemadega saab ka siin tegeleda. Tööpõld Eestis on suur, sest arengumaade teemad ja globaalsemate probleemide käsitlused on siinses koolihariduses ning ühiskonnas vähe kajastatud. Nii õpetasingi aastaid rahvusvaheliste suhete kursusi, nende hulgas pagulaste ja arengukoostöö poliitikat. Sealt kasvasid välja ka praktilisemat laadi algatused inimestega, kel huvi koonduda sarnaste teemade ümber. Alus sai pandud Arengukoostöö Ümarlauale, Eesti Pagulasabile ja nüüd hiljuti MTÜle Mondo.

Õiglase kaubanduse teavitustööga tegi algust Eesti Roheline Liikumine, kes laiendas koostööd Soome ja Rootsi organisatsioonidega. Nüüd siis olengi viimased kolm aastat tihedalt koostööd teinud Põhjamaadega, kel on juba tosinkond aastat õiglase kaubanduse ajalugu seljataga. Sisuliselt ühinesime juba aastaid eksisteeriva rahvusvahelise süsteemiga.

Mis on õiglane kaubandus?

Õiglane kaubandus on kaubandussuhetel ja turupõhimõtetel toimiv kestev arengumudel arengumaade väiketootjatele, mis väärtustab inimeste tööd ning tõstab väiketalunike ühistute positsiooni rahvusvahelisel kaubandusareenil.

1960. aastatel tagasihoidlikult alustanud liikumine on nüüdseks arenenud globaalseks tarbijaühiskondade ja arengumaade vaheliseks partnerluseks, mis võimaldab miljonitel arengumaade väiketootjail, töölistel ja nende perekondadel elada inimväärset elu.

Fairtrade sertifitseerimismärk tootel tagab arengumaade talunikele ja istanduste töölistele väärilise tasu, lisatulu kogukonna sotsiaalseks arenguks (sh toetuse haridusele ja tervishoiule) ja keskkonnasäästliku tootmisprotsessi, milles ei kasutata laps- ega orjatööd.

Miks siin Eestis on oluline õiglasest kaubandusest rääkida?

Õiglane kaubandus on maailmas popp. Fairtrade on kõikjal Euroopas tuntud ja nõutud garantii sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtte ja teadliku tarbija jaoks. Pea 90% inimestest Soomes teab, mida õiglane kaubandus tähendab, pooled meie naabritest ostavad pidevalt õiglase kaubanduse tooteid. Rahvusvahelised korporatsioonid ja paljud Euroopa suurlinnad on kinnitanud oma tegudega, et toetavad õiglast kaubandust. Olen veendunud, et Eesti on võtmas sama kurssi.

Me ei ela vaakumis – me oleme selle maailmaga tihedalt seotud. Arengumaade abistamine on viimase kümne aasta jooksul kujunenud oluliseks Eesti välispoliitika suunaks. Aga mil moel ja millistel motiividel abivajajateni jõutakse, pole veel päris läbi arutatud. Kas antakse kala või õng? Kas asume üleoleva doonori või solidaarse partneri rolli? Kas riik kasutab selleks maksumaksja raha või saab igaüks meist oma poeskäiguga luua inimväärsemat elu meist vaesemates ühiskondades? Need küsimused vajavad mõtestatud ühiskondlikku arutelu.

Kas Sa usud, et iga tarbija üksikuna suudab turgu mõjutada?

Absoluutselt! Oma ostuharjumustega me tegelikult hääletame kellegi poolt või vastu. Mulle meeldib mõelda, et me anname poes käis lisaks enda vajaduste rahuldamisele ka toetuse ettevõtetele, kel on lisaks kasumile olulised ka muud väärtused. Ma ei usu, et inimesed ostavad poes ainult odavat hinda – kui see nii oleks, siis ostaksid kõik ju ainult vetsupaberit ja tikke.

Mida igaüks meist saab teha, et teadlikumalt tarbida?

Küllap pole tarbimishullus meist kedagi täielikult puutumata jätnud, kuid kellelegi ei meeldi, kui talle loengut peetakse õigest või väärast käitumisest. Seega jõuab igaüks teadlikkuseni omal ajal ja omal viisil. Oluline on teabe kättesaadavus ja valikuvõimalus. Meie valikute tegemisel on suur osa mängida ettevõtetel ja jaekaupmeestel, kes pakendavad,  turustavad ja müüvad eetilise sõnumiga kaupa.

Kui teadlikud on Eesti tarbijad?

Kui 2006. aasta lõpus õiglase kaubanduse teavitusega laiemalt algust sai tehtud, oli Turu-uuringute AS poolt läbiviidud küsitluse põhjal Fairtrade märgi tuntus elanike seas 5%. 2008. aasta kevadel kinnitas lausa 40% küsitletuist, et teab mida lehvitava inimese kujuga märk tähendab ning on juba ostnud Fairtrade märgitooteid.

Milline on Sinu meelest Eesti koolihariduse tase tarbijateadlikkuse vallas?

Olen viimase aasta jooksul osalenud mitmetel koolitustel, kus pakutakse õpetajatele teavet ja meetodeid, kuidas koolides tarbijateadlikkust ja maailmaharidust laiemalt käsitleda. Õpetajate huvi on olnud suur ja tagasiside positiivne. Eks innukust ja initsiatiivi võiks alati rohkem olla, kuid olen õppinud aastatega kannatlikkust. Tore on näha sädeinimesi, kes viivad teadlikkust oma igapäevatöös noorteni. Kui vaid haridussüsteem julgustaks ja toetaks nende indu!

Kas Sa oled õiglase kaubanduse tuntusega Eestis rahul?

Õiglase kaubanduse teavitusega on Eestis tegeletud vaid veidi üle kahe aasta – see ei ole piisav aeg, et ühiskondlikul tasandil suuri muudatusi ellu viia. Eesmärgiks ei ole teha revolutsiooni või inimesi uude usku pöörata. Eesmärgiks on uute väärtuste loomine, valikuvõimaluste andmine ja ühiskonna küpsemine – inimeste teadlikkus kasvab koos ettevõtete sotsiaalse vastutusega ning jaekaubanduse arusaamisega, milline on nende roll säästliku ja inimväärse elukorralduse loomises.

Teadlikkus ei kasva üleöö, nii nagu ei muutu üleöö ettevõtete missioonitunne – küll aga käivad need protsessid käsikäes, ja mul isiklikult on hea meel, et Eestis on ühele olulisele globaalsele küsimusele alus pandud.

Kas Sa pead kedagi enda jaoks eeskujuks?

Eks eeskujusid on mul elu erinevates etappides olnud mitmeid. Nüüdseks olen aru saanud, et igal inimesel on oma tee kõndida ja soov kellegagi samastuda või kellegi teise teed kõndida on mul õnneks raugemas. Pean seda enda küpsemise märgiks. Oma ema ürgselt naiselikku elutarkust ja inimlikku sügavust aga imetlen iga päev.

Mis on Sinu meelest hea ja terviklik elu?

Elu ise ongi terviklik! Avatud südamega elatud elu on hea elu. Oma elu teadlik jälgija teeb sellest imelise rännaku olenemata tema tippude kõrgusest või mõõnade sügavusest.

Mis Sind inspireerib?

Inspiratsiooni saab ammutada kõigest meeliülendavast, näiteks muusikast või loodusest või vaikuses mediteerimisest või pea peal seismisest.

Millega Sa veel lisaks õiglase kaubanduse teemade tegeled?

Olen aastaid õpetanud ülikoolis rahvusvaheliste suhete teemalisi kursusi – nautisin seda täiel rinnal. Mõni aeg tagasi aitasin ellu Arengukoostöö Ümarlaua, nüüd tegutsen MTÜs Mondo, mis lisaks muule toetab vanemateta laste haridust Põhja-Ghanas ja juurutab eetiliste kingituste süsteemi Eestis. Kasvatan tütart, ehitan kodu, tegelen jalgrattasõidu ja joogaga. Naudin metsa, merd ja veini.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Katrin Lipp

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara