22. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

PP: Ühiskonnas olemise painajalik nägu

Tartu Kunstimuuseum võtab oma kogude viimase kümnendi koorekihi kokku näitusel "Olemise paine. 21. sajandi kunsti Tartu Kunstimuuseumi kogust".

Tööde valikus on esindatud teiste hulgas Jaan Toomik, Marci Laimre, Marko Mäetamm, Enn Põldroos, Maarit Murka, Tanja Muravskaja ja Tartu oma tähtkunstnik Rauno Thomas Moss. Kolme näitusesaali täidavad peamiselt maalid, ent välja on pandud ka mõned videod ning üks skulptuuriinstallatsioon.

 Näituse pealkiri "Olemise paine" tähistab kaasaegse kunsti üht olulisemat teemat - inimese ja keskkonna vahelist konflikti. Näituse esimese saali tööd käsitlevad peaaegu kõik kehaprobleemi.

Keha on vaimu varjupaik, kuid samas võib keha muutuda vaimule koormavaks. Ka vaim võib osutada kehale liigset pinget. Enn Põldroosi "Super-ego" (2009) kujutab alasti meest, kelle käed on risti läbi naha lükatud meenutades hullusärki pandud inimest. Siin töötab vaim keha vastu, super-ego on võtnud võimust nii inimese vaimse kui ka füüsilise olemise üle.

Pildid painete keeles

Eksponeeritud on ka Jaan Toomiku "Autoportree" (2001), mis kujutab kahenäolist meest. Ei Põldroosi ega ka Toomiku tööd räägi ainult kunstniku individuaalsest vaimust, vaid illustreerivad hästi seda, mida psühholoogias nimetatakse kollektiivseks alateadvuseks. Mõlema töö visuaalne keel räägib selgelt kõikide inimeste painete keeles ja samastumine on kerge.

Rauno Thomas Mossilt on näitusele välja pandud tema kuulsast sarjast "Kliiniline" kaks tööd pealkirjaga "Peahoidja" ja "Ettevalmistus". Pildid kujutavad laipade lahkamiseks ettevalmistamist. Vaatamata tööde sisu süngusele on need teostatud distantseeritud, dokumenteerivas laadis. Emotsionaalne paine tekib siin vaataja enda peas.

Inimese painete juurest liigutakse edasi ühiskonna painete juurde. Näituse kuraatorid on enda sõnul siiski üritanud vältida kaasaegse kunsti peaaegu prevaleeriva sotsiaalse külje taaskordset rõhutamist. Pigem on siin püütud näidata, mis jääb maalidest järele siis, kui nende sotsiaalkriitiline aktuaalsus on ammu lahtunud. Töödest koorub välja midagi, mida seni varjas nüüdseks ajalooks muutunud päevakajalisus.

Nahavahetus ja koorumine

Oma uut koorumist, nahavahetust näitavad Maarit Murka töö "Autoportree" (2007), kus kunstnik on end kujutanud sõjaväevormis hitlerivuntsidega. Samasse teemasse lähevad veel Marco Laimre "Terrorism. Praktika ja tänapäev" (2005) ning Margus Tamme ja Sandra Jõgeva töö "Avangard or death. I osa. Beuys" (2001).

 

Autor: Lemmi Kann, Ragne Nukk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700