19. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Loo keskmes on teismeline tüdruk Susie Salmon (Saoirse Ronan), kes mõrvatakse 14aastaselt. Sellest hoolimata ei jää ta kõrvalseisja rolli ega kao silmapiirilt, vaid hakkab oma pere ja mõrvariga toimuvat jälgima taevast.

Sealt ülevalt alla kiigates jutustab ta üsna painavat, ent samas lootusrikast lugu. Tal tuleb otsustada, kas seada esikohale oma kättemaksuiha liiga lühikeseks jäänud elu pärast või soov, et tema vanemad ja teised pereliikmed leiaksid tee, kuidas tema kaotusest üle saada, oma eluga edasi minna ja mitte lasta laguneda kõigel sellel, mis järele on jäänud.

Neile, kes raamatut on lugenud, film ilmselt väga palju üllatavat režissööri sõnul ei paku. Lugu on sama.

Ometi pole see Peter Jacksoni sõnul raamatust üks ühele maha viksitud, sest vastasel juhul oleks film tulnud 5-6 tundi pikk. "Sa ei saa teha filmi raamatu fännidele. See lihtsalt pole võimalik," kinnitas ta. Ent olemuselt on tegu ikka samaga, fookuses on Jacksoni sõnul kaotusvalu ja surmajärgne elu, millest igaühel on väga isiklik arusaam.

"See on film tüdrukust, kes asub elama väljapoole maapealset mõneti religioosselt kontrollitud elu. Ta pole enam ühenduses oma kehaga, vaid on veidras hallutsinogeenses olekus," täpsustas ta.

Autor: Lemmi Kann, Signe Sillasoo