23. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jalutasin mullu kevadel San Francisco Hiina linnaosas ning juhtusin valgusfoori taha tee ületamist koos ootama keskealise hiina mehega, kes kandis mõlemas käes pappkaste. Kui mina passisin foori taga niisama, siis hiinlane asetas kastid maha ning kasutas paarikümmet sekundit qigongi (eesti keeles võiks ju kirjutada vastavalt hääldusele „tsigung“?) energiaharjutuste tegemiseks: ta võttis harkseisu, jalad õlgade laiuselt, lõdvestas põlved ning tegi foori ooteaja jooksul kätega ringe. Rohelise tule süttides haaras ta kastid ning jätkas oma teed, vaikselt omaette naeratades.

Ta oli suurepärane näide – qigongi võib teha igal pool, niipea kui selleks võimalus tekib. Ja kui qigongi harjutada korrapäraselt, on tulemused suurepärased: meel rahuneb, keskendumisvõime paraneb, füüsiline vastupidavus kasvab ning lõppkokkuvõttes muutub qigongi harjutaja tervis paremaks.

Qigong hõlmab arvukaid – erinevaid qigongi vorme on ilmselt tuhandeid – hiina liikumissüsteeme, milles kasutatakse liigutusi ja staatilisi asendeid koos hingamise ja meele kontrolliga.

Qi tähendab hiina keeles õhku ja ühtlasi elujõudu. Gong tähendab tööd või tehnikat. Sama kirjamärk esineb väljendis „meisterlikkus“ ehk kung-fu. Seega tähendab qigong hingamistööd või -harjutusi.

Laiemalt võttes on qigongiga tegelemise eesmärgiks tekitada ja säilitada elujõudu meie kehas. Enamik qigongi harjutajaid tegelebki sellega peamiselt tervise parandamiseks, kuid ka meele rahustamiseks ning stressi vähendamiseks.

Tervist parandava qigongi kõrval on teisigi liike: näiteks religioossed taoistlik ja budistlik qigongi vormid, mille eesmärgiks on kiiremini jõuda valgustatuseni.

Tegemist on väga vana traditsiooniga – esimesed kirjalikud allikad qigongi harjutamise kohta pärinevad 17. sajandist enne Kristust, suurem osa praeguseid harjutusi pärinevad aastaist 770 e.Kr – ca 1960 p.Kr. Maailmas harjutab korrapäraselt qigongi miljoneid inimesi, ainuüksi Hiinas tegeleb sellega erinevail andmeil 80-150 miljonit inimest, Ühendriikides on neid umbes miljon, Eestis ilmselt sadakond.

„Qigongiga on kokku on puutunud arvatavasti tuhatkond inimest Eestis, aga tegelemiseks võib nimetada seda, kui inimene teeb harjutusi iga päev,“ ütleb ida kehakultuuri, seal hulgas qigongi kauaaegne propageerija Mart Parmas.

Parema tervise nimel tehtavaid qigongi vorme on sadu. Neist läänemaailmas üks populaarsemaid kannab Kaheksaosalise Kuldtikandi ehk Ba Duan Jini nime. Seda ja ülejäänud nelja nn terviseqigongi vormi saad õppida Tallinnas 5.-7. märtsil, kui neid tulevad nii algajatele kui ka edasijõudnutele õpetama viis meistrit Hiinast, kes oma igapäevatööd teevad spordi- ja meditsiiniülikoolides.

Kui tunned, et qigong pakub sulle huvi, siis külasta veebikeskkonda http://qigong.zzz.ee. Seal on pikemalt juttu ka märtsi esimesel nädalavahetusel toimuvast seminarist.

Autor: Lemmi Kann, Kristjan Otsmann