26. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Chopin pani aluse Poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Meenutagem, et oma sünnimaalt Poolast lahkus ta 20aastasena ning suri Pariisis noorelt tiisikusse. Tema parimates teostes kõlab kodumaaigatsus. Chopini südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus.

Chopini geniaalsus avaldus klaveriteostes. Tema loomingus on mõõtmetelt suurimad kaks klaverikontserti, kuid enamik teoseid on kirjutatud siiski sooloklaverile - klaverisonaadid, ballaadid, masurkad, valsid, nokturnid, poloneesid, etüüdid, ekspromtid, skertsod, prelüüdid.

 Chopini poloneesid ja masurkad on välja kasvanud Poola rahvatantsudest. Masurkad olid erilisel kohal Chopini loomingus - neid peetakse tema teostest kõige rafineeritumateks, isiklikumateks ning kõige originaalsemateks. Nokturnid ehk "ööpalad" kujutavad endast lüürilisi miniatuure, mis on tüüpiliselt melanhoolse, igatseva, eleegilise, unistava karakteriga ning milles võib leida ka öise looduse helimaalinguid.

Eestis on Chopini sünnipäeva tähtsündmuseks Ivari Ilja sooloõhtu, kus ta esitab Chopini masurkasid, nokturne ning Polonees-fantaasia op. 61, mida peetakse helilooja üheks komplitseeritumaks teoseks ning viimaseks Chopini kolmest sonaadist. Kõlab ka sonaat op. 58 nr 3 h-moll, mis on küpse meistri looming. Teos on pühendatud krahvinna Emilie de Perthuis'le ning loodud 1844. aasta suvel maakodus Nohantis.

EMTA klaveriosakonna juhatajat professor Ivari Iljat peetakse Eestis läbi aegade parimaks Chopini interpreediks. Ta on andnud soolokontserte ja esinenud solistina sümfooniaorkestritega paljudes riikides.

Eriti edukas on olnud tema koostöö maailmanimega lauljatega nagu Dmitri Hvorostovski, sel kuul lahkunud Irina Arhipova, aga ka Maria Gulegina ja Elena Zaremba.

Muusikateadlane Evi Arujärv on kirjutanud: "Ivari Ilja on üks vähestest meie interpreetidest, kelle puhul puhttehniline "raskusjõud" on sedavõrd võimsalt ületatud, et enamasti tekib mulje vee peal kõndimisest."

Autor: Lemmi Kann, Kersti Inno