3. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellest hoolimata ei saa üle ega ümber töötaja motiveerimisest. Seda ka põhjusel, et mõned motivatsioonipaketid on küllaltki pikaajalised ja ei ole otseses sõltuvuses mööduvate majanduslike raskustega.

Pikas perspektiivis on üheks võimaluseks anda töötajale õigus optsiooni korras omandada tööandja või grupi emaettevõtte aktsiaid. Usutakse, et see innustab töötajat maksimaalselt panustama äriühingu arengusse, sest läbi optsioonide sõltub sellest otseselt töötaja enda tulu.

Tulumaksuseadus käsitleb töötajale ja juhatuse liikmele tasuta või soodushinnaga antud aktsiaoptsiooni üldjuhul erisoodustusena. Tööandja tasub nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu erisoodustuse hinnalt. Kuna erisoodustuse tegemise ajal ei pruugi selle hind olla määratav, siis tekitab praktikas probleeme maksukohustuse tekkimise aeg.

Riigikohtu praktika kohaselt kuulub andmise ajal rahaliselt hinnatav (näiteks turul kaubeldav) optsioon maksustamisele selle andmise hetkel. Kui optsioon ei ole selle andmise ajal rahaliselt hinnatav, tekib maksukohustus siis, kui töötaja optsiooniga pakutud aktsiad äriühingult ostab.

Globaalsetes kontsernides annavad tihtipeale Eesti äriühingu töötajale optsioone emaettevõtjad. Kui tööandja ei hüvita emaettevõtjale tehtud kulutusi, ei tohiks optsioone valitseva seisukoha järgi erisoodustuseks kvalifitseerida. Sellisele seisukohale on asunud ka maksuhaldur.

Teine oluline küsimus seondub optsiooni kui erisoodustuse suuruse määramisega. Riigikohus on leidnud, et rahaliselt hinnatava optsiooni erisoodustuse väärtus on optsiooni enda väärtuse ja töötajale võimaldatud soodushinna vahe. Rahaliselt mittehinnatava optsiooni erisoodustuse väärtuseks on optsiooni täitmisel aktsia turuhinna ja töötajale võimaldatud soodushinna vahe.

Optsiooni alusel omandatud aktsia müük võib töötajale tähendada kapitalitulu. Müügihinnas tuleks eristada kahte komponenti: erisoodustuse hind ning müügihinna ja omandamisaegse turuhinna vahe.

Kuigi optsioone ja nende maksustamist on varasemalt käsitletud, on sellega seonduv endiselt aktuaalne. Esiteks seda põhjusel, et optsioonide maksustamine on endiselt üsna keeruline. Teiseks aga põhjusel, et optsioonide maksustamist kavandatakse alates 2011. aastast muuta. Seejuures puudutavad muudatused nii tööandjaid, kes käesoleval hetkel alles kaaluvad optsioonide andmist, kui ka neid, kes on oma optsioonipaketid juba välja töötanud.

Käsitletud teemal teeb Soraineni advokaat Priit Raudsepp ettekande 11. märtsil 2010 toimuval Äripäeva seminaril “Lõksud erisoodustuses, autohüvitises ja lähetuses”.

Artikli autorid on Kaido Loor, advokaadibüroo Sorainen partner ja Priit Raudsepp, advokaadibüroo Sorainen advokaat

Autor: Lemmi Kann, Õigusblog Sorainen