4. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keha räägib rohkem kui sõnad

Kehakeelt, seda vanimat, loomadelegi omast info vahetamise viisi rakendame ning tajume alateadlikult, pooleldi automaatselt: kui jutu sisu ja kehakeelega edastatav sõnum lahknevad, siis saame aru, et midagi on valesti – ilma et me seda “midagi” alati sõnastadagi oskaksime.

Sõnadega edastame fakte, arvamusi ja hinnanguid. Kehakeel ja hääletoon toovad välja suhtumise isikupära ja lisavad suhtlemisele isikliku plaani.

Kehakeele seosed kõneleja staatuse ja vestluse sisuga

Mida ametlikum vestlus, seda väiksem on tavaliselt kehaga edasiantavate märkide hulk.

Inimese sotsiaalse seisundi, võimu ja prestiiži ning tema sõnavara vahel on samuti leitud seoseid: mida kõrgem staatus, seda osavam on inimene sõnalises suhtlemises; mida parem on ta sotsiaal-majanduslik olukord, seda vähem teeb ta vestlemisel intensiivseid ja kammitsemata liigutusi.

Oskusel kehakeelest aru saada ja seda teadlikult jälgida on läbirääkimistel tähtis osa. Tippjuhid ja poliitikud treenivad ning valdavad kehakeele kasuta¬mise ja selle kontrollimise kunsti.

Kehakeele kooskõla sõnumiga

Eduka suhtlemise tagab kehakeele vastavus kõnega – kui ütleme üht, kuid mõtleme teist, siis reedab meid kehaline väljendus. Kehakeelt tajutakse tõesemana ning selle kaudu edastatu jääb kauemaks meelde. Kui kaasvestleja sõnade ning liigutuste vahel on ebakõla, siis kaldume järeldusi tegema pigem kehakeele põhjal. Liigutuste kogumit jälgides võime jõuda otsusele, et mõni liigutus ei ühti teistega ehk liigutuste kogum pole harmooniline. Selline tähelepanek viib kahtlustuseni: vestluskaaslane püüab varjata oma tegelikke tundeid või valetab sihilikult.

Kuidas kehakeelt lugeda

Näoilmest algab kehakeele sõnumite “lugemine”. Inimese põhiemotsioonid – hirm, viha, põlgus, kurbus, üllatus, õnn – peegelduvad ta näos ja on üheselt äratuntavad.

Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse infot sümpaatia, kompetentsuse, usaldusväärsuse ning hingelise seisundi kohta. On täheldatud, et abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvamat silmsidet kui konkreetselt mõtlevad inimesed.

Otsavaatamise pikkus räägib tähelepanust, mida vestluskaaslasele osutatakse. Vestluspartnerid vaatavad üksteisele otsa keskmiselt 30–60% suhtlemise ajast. Kui silmside kestab rohkem kui 2/3 suhtlusajast, siis võib eeldada, et ollakse pigem huvitatud vestleja isikust kui tema sõnade sisust.

On uuritud, et naised otsivad pilkkontakti ning vaatavad vestluskaaslasele palju sagedamini otsa kui mehed.

Silmavaatamise vältimisel võib olla mitu põhjust:

• inimene pole suhtlemisest huvitatud

• teema valmistab piinlikkust

• edastatavad uudised on halvad

• häbelik käitumismaneer

• inimene hindab oma positsiooni vestluspartnerist tunduvalt madalamaks või tunduvalt kõrgemaks.

Suhtumist peegeldav kehakeel

• Varjamine

Tundeid saab eitada sõnades või varjata ükskõikse näoilme taha, kuid märksa raskem on kontrollida hääletooni ja keha. Kehaliste reaktsioonide allutamine tahtele nõuab tugevat pingutust ja suurendab oluliselt stressi ning õnnestub üksnes pikaajalise teadliku treeningu tulemusena. Kehakeel peegeldab inimese tundeelamusi enamasti ka siis, kui neid varjata püütakse. Kui sõnad on emotsioonidega kooskõlas ning tunded peegelduvad žestides, siis kõneleb inimene tõenäoliselt tõtt.

Kui inimene valetab, hakkab keha andma sõnadele vastupidiseid signaale. See reedabki, et ta ei räägi tõtt. Valetamisele võivad viidata näolihaste sage liikumine, poosi tihe muutmine (nihelemine) ning sage silmade pilgutamine.

• Avatus

Arvatakse, et avatud peopesad väljendavad siirust ja avameelsust ning kutsuvad kaaslast üles samaga vastama. (Loomadel on avatuse ja allaheitlikkuse sümboliks seliliviskumine ning kaela või kõhu paljastamine. Sellise käitumise korral liigikaaslane teda ei ründa.)

• Kaitse

Ohu või ebameeldiva olukorra puhul hakkab inimene end instinktiivselt mitmesuguste liigutustega kaitsma, asetades näiteks käed rinnal risti. Neis žestides sisalduv teave mõjutab partnerit, kes samuti reageerib kaitseasendi võtmisega. Sama võib täheldada rühmas: kui üks vestlejatest asetab käed rinnale risti, siis teevad seda mõne aja pärast ka teised. Kui rühma mõned liikmed on kaitseasendis, siis muutub ka jutt pealiskaudsemaks ning inimesed sulguvad. Rinnale asetatud käed ja üle põlve heidetud jalg arvatakse andvat tunnistust eitavast seisukohast või teemast kaugenemisest. Selliste liigutuste korral on kokkuleppele jõudmine keeruline või raskendatud.

• Kahtlustamine

Umbusklikkust ja skeptilisust väljendavad žestid on käte ja jalgade ristamine, keha kõrvale pööramine või taha kallutamine, pea ette painutamine ning silmanurgast (või üle prillide) piidlemine. Varjatumad salatsemist, kahtlustamist või umbusklikkust peegeldavad liigutused on kõrvataguse või kaela sügamine ning nina puudutamine ja hõõrumine nimetissõrmega. Salatsemise tundemärk on ka žestide kokkusobimatus, näiteks naeratamine, kui inimene on sõjakas poosis.

• Enesekindlus

Hea rüht ja sirge kehahoiak on omased sihikindlale, elus edasi jõudnud inimesele. Need kehakeele märgid peegeldavad eneseusaldust. Ebakindlate või salatsevate isikutega võrreldes otsivad enesekindlad inimesed sagedamini pilkkontakti, vaatavad vestluspartnerile kauem otsa ja pilgutavad harvemini silmi.

Loe teema kohta pikemalt Äripäeva "Juhiabi käsiraamatust", mida saab tellida SIIN .

Autor: Lemmi Kann, Taimi Elenurm

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700