Autor: Lemmi Kann • 16. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvatakse, et tegemist on vaid formaalse allkirjaga käenduslepingul, millega aidatakse sõbral laenu võtta ning sellega on asi unustatud.

Tegelikult tähendab käendaja allkiri käenduslepingul seda, et käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku võetud laenu eest. Teisisõnu: kui laenusaaja jääb laenu tagasimaksmisega hätta, tuleb laen käendajal tasuda.

Seega tasub enne käendamisega nõustumist läbi mõelda, kas teie pere-eelarvele on jõukohane käenduslepingus tagatud laenu tagasimaksmine, kui see ühel päeval karmi paratamatusena vajalikuks osutub.

Enne käenduslepingule alla kirjutamist tuleb see punkt punkti haaval läbi lugeda ja veenduda, et kõik on arusaadav ning lepingu tingimused sobivad. Hiljem saab lepingut vaidlustada ainult kohtus.

Enne käenduslepingu sõlmimist on hea endale selgeks teha järgmised küsimused:1. Mida te käendate?

Tarbijakäenduse (see on käendus, mille annab tarbija ehk eraisik) puhul võib lepingus sisalduda punkt, et käendaja käendab ka laenusaaja tulevikus sõlmitavaid kohustusi. Näiteks kui käendate sõbra laenulepingut, kes hiljem jääb pangale võlgu hoopis oma krediitkaardi kasutamise eest, siis võib pank teilt kui käendajalt hakata krediitkaardivõlga tagasi nõudma.

Kui tulevikus sõlmitavate kohustuse käendamise punkt lepingus kirjas on, tuleb võimalikult täpselt kindlaks määrata nende kohustuste sisu.

2. Millises summas te käendate?

Tarbijakäenduse puhul peab käenduslepingus kirjas olema käendaja vastutuse maksimumsumma.

Üldjuhul määratakse käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks veidi suurem summa, kui on laenuvõtjale väljastatud laen. Näiteks: kui inimesele antakse laenu 18 000 krooni, võib laenulepinguga koos sõlmitavas käenduslepingus käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma olla näiteks 25 000 krooni.

Sellega soovib pank garanteerida võimalike tulevaste makseraskuste puhuks ka intresside, viiviste ja lepingutasude kättesaamise. Ka võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Maksimumsumma ulatuses käendatakse ka tulevikus tekkivaid kohustusi, kui käenduslepingus on kirjas, et käendaja vastutab ka laenuvõtja tulevikus tekkivate kohustuste eest.

See tähendab, et kui teie lepingus on vastutuse rahalise maksimumsummana kokku lepitud näiteks 25 000 krooni ning laenuvõtja kohustused laenaja ees tulevikus sellest suuremad, vastutate teie käendajana kuni 25 000 krooni suuruse summaga.

3. Millal pöördub laenuandja teie kui käendaja poole, kui laenajal on tekkinud probleemid laenu tagasimaksmisega?

Siin on oluline märksõna solidaarne vastutus. Võlaõigusseaduse järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja laenuandja ees solidaarselt. Seega on võimalik olukord, kus laenuandja pöördub võlanõudega otse käendaja poole, ilma, et ta oleks esmalt pöördunud laenuvõtja poole.

Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu, kuidas on käenduslepingus reguleeritud käendaja vastutus. Eelkõige kas on kirjas, et käendaja vastutab laenuvõtja kohustuse eest üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Selline säte tähendab, et kõigepealt peab pank pöörduma võla kättesaamiseks siiski laenuvõtja poole ning kui see tulemusi ei anna, alles siis hakata võlgnevust välja nõudma käendajalt.

Käendajal tasub uurida ka seda, kas laenuandja peab käendajat teavitama, kui laenuvõtja võtab endale uusi rahalisi kohustusi. Ning muidugi tuleb käendajal oma kontaktandmete muutusest panka informeerida, et teated võimalikest probleemidest õigeaegselt kohale jõuaksid.

Mis on käendus?

Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud tekkinud võla tasuma.

Käenduse ulatus võib olla erinev:

    * Täielik käendus. Sellisel juhul vastutab käendaja nii põhikohustuste, näiteks laenusumma tagasimaksmise kui ka muude võimalike kulude eest. See tähendab, et käendaja peab vajadusel maksma ka viivised, leppetrahvi või hüvitama muud kulutused.

    * Käendus, mis on piiratud rahasummaga. Sellisel juhul vastutab käendaja vaid eelnevalt kokkulepitud summa ulatuses.

    * Käendus, mis on seotud muude tingimusega. Näiteks vastutab käendaja alles siis, kui võlgnikult ei ole õnnestunud võlga tagasi saada.

Soovitav oleks määrata käenduse rahaline ulatus ja vältida solidaarset käendust absoluutses ehk täielikus ulatuses. Samuti lisada käenduslepingusse tingimus, et käendus rakendub alles siis, kui võlgniku suhtes on nõuete esitamine ennast ammendanud.

Käenduslepingus lepitakse reeglina ka kokku, kas juba sõlmitud laenulepingu muutmiseks on vajalik käendaja nõusolek või mitte. Käendaja ei vastuta võlgniku poolt peale käenduslepingu sõlmimist tehtud tehingute eest, välja arvatud juhul, kui käenduslepingu sõlmimisel on sellisteks muudatusteks ette nõusolek antud.

Reeglina on käendajal õigus laenulepingu kehtivuse ajal küsida laenuandja käest informatsiooni laenuvõtja kohustuse täitmise ning tema majandusliku olukorra kohta. Näiteks selle kohta, kas kohustused on täidetud, milline on laenu tagasimaksmise olukord ja ega ei ole tekkinud makseraskusi.

Pane tähele:

    * Üldjuhul vastutavad laenusaaja ning käendaja võetud laenu eest solidaarselt. Juhul, kui on mitu käendajat, siis ka nemad vastutavad võetud laenu eest solidaarselt.

    * Käendusleping peab olema alati sõlmitud kirjalikult.

    * Juhul kui laenuvõtja on jäänud võlgu ning käendaja on võla tasunud, siis võib käendaja esitada võlgniku vastu tagasinõude.

    * Täpsemat informatsiooni konkreetse käendaja kohustuste, õiguste, vastutuse ning käenduse ulatuse kohta tuleb kontrollida alati enne käenduslepingu sõlmimist.

    * Enne käenduslepingu sõlmimist tuleb hoolega kaaluda, kas kannatad välja lisakohustuse kandmise juhul, kui laenuvõtja ise seda teha ei suuda. Kindlasti tuleks kaaluda käendusest loobumist, kui see ei ole hädavajalik ning käendusega võetakse käendaja või tema perekonna eelarvele liialt suuri riske.

www.minuraha.ee