26. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ÄP restoranitest: Meritoni mustriga uus tapasebaar

Tallinnas Pikal tänaval on märkamatult tekkinud terve Meritoni impeerium: kohvik Madmoiselle, bistroo Mary, hotell ja tapasebaar. Vanad tuttavad Meritoni kaubamärgid on jälle uusi vallutusi teinud.

Tapasebaari pääseb kitsukesest keldriuksest, ukse järgi võiks oodata väikest keldrituba, tegelikult on kaks suurt ja uhkelt sisustatud restoraniruumi.

Uue, vaid paar kuud avatud olnud söögikoha nimi on Tapas bar & restaurant.

Esimest ruumi valitsevad härjad, kaks ilmatu uhkete sarvedega härjapeatopist. Tahan liha, ilusat keskküpset loomaliha, oli mul juba enne menüü lugemist teada, mida tellida. Aga veist menüüs polegi, veised on ainult seinal.

Veisepraele kõige lähemalseisvad road olid härjasabasupp ja carpaccio, mis on ju ka loomalihast, aga see on tulnud Itaaliast ja väga õhukeseks lõigatud.

Hispaaniat esindasid menüüs veinid, tapased, Hispaania omlett, mereannid, paella, katalaani kreem. Kalade esindaja oli Põhjala vetest – lõhe. Oli ka kammkarpi, lammast, kana, siga, kuid mitte eriti hispaaniapärases vormis, pigem tuttavlikult ja harjumuspäraselt.

Tapas Eesti moodi on viil saia, röstimata, küpsetamata, kaetud erinevate määretega, millel anšooviseviil, tilluke vorstitükike, natuke sinki või paar krevetti – kenasti kaunistatud võileib. Maitsev, jah, kuid ühekülgne ja ihne, nii väikest vorstitükki pole ma varem saia peal näinud, selliseid leiab pigem salatitest.

Maja poolt toodi pisike amps külma tomatisuppi gazpacho’t, ja singisai. Need olid küll väga maitsvad. Eriti imestasin gaszpacho’t – praegu, maitsetute tomatite hooajal oli kokk nii hea supi kokku seganud. Ka sink-sai oli mõnus, sest sai oli väike ja maitsvat Hispaania sinki oli ohtralt.

Pearoaks valisin pardi mee-apelsinikastme ja praekartulitega. Lahke ja hoolitsev ettekandja küsis kenasti, millises küpsusastmes ma parti soovin, aga kokal oli pardi osas oma arvamus ja see jäi peale – part oli täisküps, isegi natuke kuivanud. Ja kartulid, need olid võib-olla juba eelmisel nädalal valmis tehtud ja nüüd üles soojendatud. Neid kartuleid oli aga väga palju, tõesti suur, täiesti pubilik kuhi. Lisanditeks veel kolm paprikariba ja kaste.

Oli naistepäev, kuid olin restoranis üksi. Juhtus nii. Aga täiesti vabalt oleksingi ma võinud olla üksik naine, kellel on vähe sõpru, kuid kes sellele vaatamata tahab välja sööma minna ja lubab endale pidupäevaks pidusöögi uues Hispaania restoranis. Ja saab 225 krooni eest kuivanud praekartuleid ja kuivavõitu parti. Sõpradega jagatult ja veiniga alla loputatult poleks see poolt nii kurb, aga üksinda...

Muidu oli ilus. Uskumatult hästi on meie vanalinna keldrisse natuke Hispaaniat toodud. Puna-must kujundus, keraamilised lauaplaadid, punased lilled, eksootilised pildid olid justkui juba kusagil nähtud, kuid siiski kena kooslus.

Autor: Lemmi Kann, Heidi Vihma

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700