Masu on sundinud kahtlema senistes ärilistes tõekspidamistes. Kas firmade ainus ülesanne on raha teenida ja sellest tulebki lähtuda? Teame, et kui pole klienti – pole ka raha. Teise seisukoha järgi peab ettevõte küll raha teenima, kuid seejuures tuleb tal ka klienti ja kogu ühiskonda teenida.
Kuidas majanduskriisi ajal kliente hoida? Selleks tuleb meekonnaliikmeid rohkem kaasata teenindusolukordade analüüsimise ja lahenduste leidmise protsessi. Juhtimine on muutunud operatiivsemaks, mis eeldab, et teenindusjuhid peavad tulema eesliinile ning olema oma meeskonna treenerid ja rühmatöö juhendajad.
Tasub mõelda, kuidas saada klientidelt tagasisidet. Kallist uuringut ei ole tingimata vaja sisse osta. Abi võib olla ka sellest, kui teatud aja vältel lihtsalt jälgida, mis ettevõtte teeninduskeskkonnas tegelikult toimub. Peaasi, et juhid tunneksid huvi, kuidas klientidel ja teenindajatel läheb. Ainult arvude jälgimisest ei pruugi kasu olla.
Tasub meeles pidada, et kliendid on hõivatud inimesed ning seepärast tuleks hoolsalt jälgida tähtaegu ja pakutava teenuse kvaliteeti. Kliendid on varasemast tundlikumad ning hooletus võib viia kliendi kaotamiseni. Kõrge teeninduskultuur peaks olema edukate ettevõtete esimene eesmärk.
Tuleks leida üles oma unikaalsus, arendada välja identiteet, et mitte olla üks ettevõte paljude seas. Kui pakute sedasama, mida teised pakuvad ning unustate ära teeninduskultuuri ja -kvaliteedi, kaotate kliendi!
Loe pikemalt Äripäeva Teeninduskäsiraamatust .
Autor: Tiina Merikuljeva, Rivo Sarapik