30. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Delegeerimine motiveerib

Delegeerimise põhjuseks ei pruugi olla vaid juhi ajanappus, vaid ka soov meeskonda maksimaalselt rakendada ning pakkuda alluvatele ja kolleegidele motiveerituseks vajalikke väljakutseid.

Delegeerimine ei tähenda pelgalt ülesande edasisuunamist, see on märksa sisukam termin. OÜ BDA Consulting juhatuse liige Elmo Puidet sõnastab mõiste kui "ülesande täitmise vastutuse ja viisi valikute üle otsustusõiguse ning ka sisuliselt täitmiseks vajalike ressursside eraldamise“. Puidet lisab, et täitmise korraldus koos juhendiga jätab lõppresultaadi vastutuse juhiste edastajale. Õigemini sellisel juhul pole tegemist delegeerimisega.

DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon koolitaja Mari-Liis Järgi sõnul on olemas ka mõned tegevused, mida isegi suure usalduse korral ei saa ega ole mõistlik delegeerida. "Nagu näiteks suhete hoidmine või enda arendamine. Kiirustades ja läbimõtlemata ülesande edastamine, süvenemata delegeeritavata potentsiaali ja ressurssidesse või üldse juhtumi edasi andmise vajalikkusesse võib viia protsessi ebaõnnestumiseni ehk ülesanne tuleb delegeerijale tagasi täpselt välja antud konditsioonis. Iseenesestmõista soliidse ajakaoga," kinnitas Järg.

Vita Longa OÜ juhtiv treener Jari Kukkonen rääkis Euroopa Juhtimiskvaliteedi auhinna võitnud St. Mary College direktrissi öeldule viidates, et eestvedaja ülesanne pole luua järgijaid, vaid kasvatada eestvedajaid. "Sellest mõtteterast lähtudes võikski leida vastuse küsimusele – miks on delegeerimine vajalik. Põhjuseks võib olla näiteks juhi, teisisõnu delegeerija ajanappus aga ka soov meeskonda maksimaalselt rakendada."

Eesmärk sõltub Kukkoneni sõnul organisatsiooni arusaamadest ehk kultuurist. Ühes organisatsioonis näeb juhi delegeerimine välja kui oskuslik alluvate arendamine ning teises organisatsioonis nähakse juhi delegeerimist kui võimetust ise asjadega hakkama saada.

"Uued ja peamiselt omanikest juhid kipuvad liiga palju ise tegema – olgu siis põhjuseks räägitud usaldusküsimus või tundmus, justkui kiirem variant ülesande edastamise asemel on ise probleem lahendada. Paraku sarnane mõtteviis ja käitumine halvavad meeskonna suutlikkust," rääkis Kukkonen. "Delegeerimine on juhile hea vahend järelkasvu kasvatamiseks, alluvate ja kolleegide motiveerimiseks ning väljakutsete esitamiseks. Neil puhkudel ei delegeeri juht meetodit, kuidas ülesanne peaks tehtud saama vaid tulemuse, mida oodatakse ning ülesande vastuvõtja on täie vastutusega kaasatud tulemuse saavutamisse,“ rääkis Järg.

Loe pikemalt Äripäeva kuukirjast Juhtimine. SMS-päevapileti saad osta siit .

Autor: Ain Kivesti, Rivo Sarapik

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700