1. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ÄP restoranitest: Itaalia - matkitud, kuid samas ehtne

Tallinnas Laial tänaval Nukuteatri vastas on juba mitu aastat toidu ja veiniga tegeldud. Algul oli seal veinipood, nüüd, pärast ümberkorraldusi, on sellest saanud itaaliapärane pererestoran, mille veinikelder on ühtlasi veinipood.

Restorani lugu on lihtne: omanikele meeldib Itaalia köök ja nad pakuvad oma restoranis neid roogasid, mis neile endile meeldivad. Menüüd valitseb globaliseerunud Itaalia köök, selline, mida ka napima Itaalia-kogemusega külastaja tahta ja hinnata oskab. Aga on ka roogasid, mida teistest siinsetest Itaalia restoranidest ei leia.

Toreda elamuse pakkus roheline salat vähilakkade ja meloniga, eriti selle sidruni-meekaste, aga ka vähilakkade intensiivne maitse. Suppe esindas kõrvitsapüreesupp, aga seda oleks kindlasti saanud ilmekamaks timmida. Mitte et midagi viga oleks olnud, aga sellist ilusat maitsekooslust kui salatis ei saavutatud.

Pastaroogade valik on In Vi­no Veritases rikkalik, eriti rõõmustas mind värske täidetud pasta olemasolu. Oli isegi valik: spinatiga tortellini’d või jäneseraguuga ravioli’d. Valisin ravioli’d ja jäin rahule. Ainult portsjon oleks võinud suurem olla, praegune annus eeldab korralikku menüü läbisöömist ehk mitut käiku, aga selleks pole alati ei aega ega raha.

Nagu päris-Itaalias, on ka kohalikus ristorante della famiglia’s pearoaks tükk liha, täpsemalt liha ja kaste ilma lisandita. Niisugune oli ka veise sisefilee kolme juustu kastmes – liha ja kaste. Jah, kui on kopeerimine ette võetud, siis olgu juba ka detailides.

Aga küllap on kogemused eestlaste teistlaadi söömisharjumustega teinud teenindaja ettevaatlikuks ja nii hoiatati ka mind, et peale liha ja kastme ma muud ei saagi, et kas see sobib mulle. Ei sobinud, nii et tellisin juurvilja juurde.

 

Dessertidest oli üllatajaks Itaalia juustude juurde pakutav mustsõstramoos. Jah, igasuguste veinitarretistega olen harjunud, aga et kodune mustsõstar neist veelgi paremini rikkalike Itaalia juustudega sobib, oli üllatus.

In Vino Veritase sisekujundus toetab Itaalia-mängu, nii kuis suudab. Põhiliseks disainielemendiks on vein ja kõik, mis sellega kaasas käib – veinikastid, veinivaadid, veiniteemalised pildid, viinamarjakobarad. Kõige olulisemad meeleoluloojad on lahkelt eksponeeritud kallid, väga kallid ja erakordselt kallid pudelid.

Kui veinipudelite osaks oli külastaja ette valmistada meelelisteks naudinguteks, siis pererestorani pereväärtusi toetas väike abiline – perenaisel oli seltsiks pisike tüdrukutirts. Koos toimetati laudade juures ja pandi kaminat põlema. Vahepeal astus ka peremees läbi, oli väga armas ja kodune.

Majaveinide hinna poolest on In Vino Veritas tugev kandidaat Eesti rekordile – klaas valget veini maksab 82 ja punast 92 krooni. Jah, veinid on küll head, aga veinile pühendunud restoranis ootaksin majajoogiks pigem mõnda vähem tuntud ja taskukohasemat üllatajat kui tipptootjate Hugeli ja Barone Ricasoli veinid.

Autor: Heidi Vihma, Rivo Sarapik

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700