5. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Austrikokteil „Ajurünnak“

Juba ammustest aegadest on teada-tuntud fakt, et meie intellekt ja mälu sõltuvad otseselt meie söögilauast. Kõik algab veel enne sündi: ema vale toitumine raseduse ajal ja lapse tasakaalustamata toitmine imikueas avaldavad praktiliselt pöördumatu negatiivse mõju vaimse võime arengule. Kuid sama tähtis on see, mida me sööme eluaja jooksul. Niisiis, mis peab olema ühe peaga töötava inimese toidulaual?

Paljud arvavad, et peamine ajutoit on šokolaad. Eriti soovitatakse seda süüa enne eksameid ja erinevaid intelligentsustaseme teste, kui on väga tähtis, et aju töötaks täpselt ja selgelt. Tõepoolest, tõrgeteta tööks vajab meie aju palju glükoosi. Igapäevaelus saame seda tärkliserikastest süsivesikutest (sellistest nagu leib) ning kontsentreeritud süsivesikutest (puhas suhkur). Tärkliserikkaid süsivesikuid – müsli, täisteraleib – sisaldav hommikusöök varustab pikaks ajaks meie aju vajaliku toiduga.

Kui sööme šokolaadi, satub verre puhas suhkur ning juba minuti pärast muutub pea selgeks. Kuid antud efekt on lühiajaline, kuna meie organismi ei õnnestu nii lihtsalt ninapidi vedada – see toodab kohe „suhkrusööja“ – insuliini (kõhunäärme hormooni), tänu millele juba mõne minuti pärast insuliini tase langeb. Tulemusena võib oodata aju töövõime märgatavat langust ning nõrkust, mida ei oska alguses kuidagi seletada. Seetõttu ei tasu luua illusioone „suhkrudopingu“ suhtes.

Rasvad on meie aju vaenlased! Rasvade ülemäärane tarbimine takistab suhkru omandamist organismi poolt. Pealegi usuvad paljud dietoloogid, et rasvarikas toit pärsib vaimset töövõimet. Kanada teadlaste poolt läbiviidud uuringud näitasid, et loomad, kes sõid rasvarikast toitu, ei olnud võimelised lahendama ülesandeid, millega tulid toime nende kõhnad eakaaslased. See kehtib ka inimeste kohta, kusjuures nii pikaajalises kui ka lühiajalises plaanis. Katsetuste ajal täiskasvanud inimesed, kelle toidusedel sisaldas 30% rohkem rasva kui norm ette nägi, näitasid testimisel madalamaid tulemusi. Kui nende ratsioon viidi normi, paranesid ka testitulemused. Ideaalsed ajude jaoks on minimaalse rasvasisaldusega valgurikkad toidud: dieetkohupiim, kanafilee, mitterasvane kala.

Terase mõistuse säilitamiseks vajab meie organism vajab valke, mis on eluliselt tähtsad selliste keemiliste ainete tootmisel nagu dopamiin ja adrenaliin. Nad ergutavad ajutegevust, kiirendavad reaktsioonivõimet ja mõtlemisprotsesse, suurendavad vaimset energiat. Just sellepärast targa inimese toidulaual peab olema kasvõi väheses koguses taimseid või loomseid valke. Tänapäeval soovitavad spetsialistid lisada leivale, makaronidele ja putrudele liha, piimatooteid, herneid ja ube. Vitamiinid on organismile sama tähtsad kui valgud. Mida pingelisem intellektuaalses mõttes töö teid ees ootab, seda rohkem peab vitamiine sööma.

Et ajud „ei ragiseks“, neid peab „õlitama“. Kõige paremini sobivad selleks erinevad taimeõlid, mis sisaldavad küllastamata rasvhappeid. Nende olulisus on tingitud sellest, et lipiidid on aju ehitamise alusmaterjal. Arstid soovitavad iga päev süüa päevalille- või maisiõli.

Tähtis on ka, et söögikorrad oleksid regulaarse. Inimaju funktsioneerimist toetab vereringe, seedimisprotsess nõuab sama. Just sellepärast suurte söögikoguste aktiivsel seedimisel valgub veri seedeelundkonda ning järelikult aju verevarustus väheneb. Selle tagajärgi võib näha oma igapäevaelus: pärast toekat lõunasööki aju töötab aeglasemalt, saabub rammestus. Seda asjaolu arvestades ei tasu tühjendada külmkappi enne turgude finantsanalüüsi koostamist. Täis kõhuga inimeselt ei tasu oodata innovaatilisi ideid ja originaalseid lahendusi. Vaimselt aktiivne inimene peab suhtuma tähelepanelikult oma toiduratsiooni ja doseerima seedeelundkonna koormust.

Niisiis, kallid lugejad, kui teid ootab ees ajurünnak ning teie ajule tuleb „tuurid“ peale panna, siis peab teie toidusedel nägema välja järgmiselt:

1. Naturaalsed, praadimata ja ilma soolata pähklid;

2. Mereannid: kalmaarid, rannakarbid, merekapsas;

3. Rasvased kalaliigid (silm, rasvane heeringas, angerjas, tuurakala jne);

4. Vähese rasvasisaldusega kohupiim;

5. Kuivatatud puuviljad

Kõige „targemad“ on dietoloogide arvates aga jõhvikas, mustikas, peet ja kapsas, spargel- ja brüsseli kapsas, kala, spinat, kreeka pähklid, kakao, salvei, tomatid, must sõstar, kõrvitsa- ja päevalilleseemned, õunad, vutimunad, täisteraleib, maks, läätsed ja küüslauk.

Ajutegevuse ergutamiseks soovitan üht lihtsat retsepti – ostke Stockmannist kaks värsket austrit ja sidruni, avage ettevaatlikult austrid noaga, eemaldage „jalg“ ja valage peale poole sidruni mahl. Valmis! Sööge auster ära ning jooge peale pokaal šampust või valget kuiva veini.

Lugupeetud lugejad, toituge tervislikult, pange oma aju „käima“ ning võtke vastu ainult läbimõeldud otsused!

www.realtrade.ee

Autor: Lemmi Kann, Viktoria Jussupova

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700