4 kasulikku mõtteviisi

Omanda neli mõtteviisi, et vabastada oma mõte ja siirduda järgmisele tasandile.

Kes sa oled? Ilmselt on sul mingi ettekujutus sellest, kuidas su mõte töötab. Kas on? Oled sa kunstimeelega disainer? Ärivaistuga kunstnik? Insenerimõistusega strateeg? Kunstimeelega ilukirurg? Tähelepanuhäirega müügiinimene? Oled sa kokaandega disainer? Kurjategija mõttemaailmaga poliitik?

Neid kombinatsioone võib luua lõputult. Kas sina tead, kuidas su mõte töötab? Kas analüütilised treeningud äri- või insenerikoolis muudavad ka su mõtteviisi? Enamik inimesi aga ei tunnista alati konflikti intuitiivse ja õpitu vahel. Teatud probleemidega silmitsi seistes tunnevad nad end vastu seina jooksnuna.

Igaühel meist on erinev mõtlemisviis. Osa suudab erinevate mõtlemisviiside vahel ümber lülituda, teised on aga vähem paindlikud. Osa suudab rakendada erinevaid stiile vastavalt vajadusele, teistel on aga kohanemisega pidevaid raskusi. Kõik need mõtlemisviisid reageerivad erinevalt sellele, kuidas meie pea töötab „ennetava mõtlemise,“ „loomingulise mõtlemise,“ „reaktiivse mõtlemise,“ „passiivse mõtlemise“ ja „uinunud mõtlemise“ režiimis. Võime ära õppida, kuidas reageerida efektiivselt mõtlemise eesmärgile, valides sobiva mõtlemisviisi, kui piisavalt harjutada.

Palju aastaid tagasi koolitasin ülemaailmset tippjuhtide meeskonda. Harjutasime probleemide lahendamist, sundides neid erinevate tulemuste saamiseks rakendama erinevaid mõtlemisviise. See kogemus muutis mitmeid neist tarkadest inimestest, justkui oleksid nad avastanud aastaid kasutatud tarkvaraprogrammil uue funktsiooni. Alljärgnevalt peatun igaühel neist neljast.

“Ennetav mõtlemine” tõrjub põhjuslikkust, mis toimib ainult ettearvatavates olukordades, rakendades mehaanilist analüüsi, mida tavaliselt kasutatakse mitteverbaalses mõtlemises, mänguteoorias ja ökonomeetrias. See kuulus minu majandusteadlase väljaõppesse. Selline mõtlemine sobib ka ebakindlate tulevikuolukordade käsitlemiseks. See on kõige tugevam mõtlemisviis, kui seda rakendatakse tundmatuga toimetulekuks ja paigalseisvate olukordade käimalükkamiseks. See ei ole igapäevaste korduvate ülesannete täitmiseks.

“Reaktiivne mõtlemine”, mis keskendub suurel määral põhjuslikkusele, on ettearvatavates tingimustes kõige efektiivsem äriline mõtlemisviis. Juristi peast seda sageli ei leia. Seda meetodit rakendavad suurel määral need, kes töötavad suurtes organisatsioonides. Reaktiivne mõtlemine on tõhus, kui eesmärgiks on pidev areng. Mäletan, et kui puutusin oma juuraõpingutes esimest korda kokku terminiga „põhjuslikkus“, lummas mind selle juriidilise kontseptsiooni rakendus. Igapäevases äris tähendab see mingi teo põhjus-tagajärje väljaselgitamist. See on väga tõhus pidevalt turundus- ja tegevusküsimustega tegeledes.

“Passiivset mõtlemist” kasutame me igapäevases elus kõige rohkem. See on moodus asju korrastada ning me kasutame seda info passiivselt reastamiseks. Kõige rohkem on sellest abi suure infohulgaga toimetulekuks. Passiivne mõtlemine toimib suurepäraselt korduvate mustrite ja olukordade äratundmisel. See hõlmab ka intuitsiooni ja raamimist, mis on andmete analüüsimisel esmatähtsad disainerile, insenerile, turu-uuringute korraldajale või äristrateegile. Võid jätta põhjuslikud seosed kõrvale ja usaldada oma vaistu.

“Uinunud mõtlemine” on teaduspõhise läänemaailma jaoks tundmatu termin. „Uinunud“ tähendab tegevuse puudumist, mõtlemist ilma mõttetegevuseta. Kuidas saab mõelda ilma mõtlemata? Seda rakendatakse ülemõtlemise puhul. Kujutle olukorda, kui emotsioonid valdavad mõistuse ning meid lükatakse reaktsionistlikku režiimi. Sellisel puhul on abi uinunud mõtlemisest. Vahel tuleb selle režiimi käivitamiseks minna meditatiivsesse või poolmeditatiivsesse seisundisse.
Sõna „meditatsioon“ on nigel vaste algsele terminile „bhavana“, mis tähendab kultuuri või arengut ehk vaimukultuuri või vaimu arengut. Budismis tähistab see vaimukultuuri selle kõige otsesemas tähenduses. Selle eesmärk on puhastada meel kõigest räpasest ja häirivast, vihast, pahasoovlikkusest, lodevusest, muredest, rahutusest, skeptilistest kahtlustest ja kultiveerida selliseid omadusi nagu keskendumine, teadlikkus, intelligentsus, tahe, energia, analüüsivõime, enesekindlus, rõõm ja rahu, viies lõpuks välja kõrgeima elutarkuse saavutamiseni, et näha asjade olemust sellistena, nagu need on. Selle mõte on tuua olukorda ilu ja rahu. Seda tüüpi meditatsiooni nimetatakse vipassanaks või vipashyanaks, mis tähendab „läbinägelikkust“. Uinunud mõtlemine on analüütiline meetod, mis põhineb tähelepanelikkusel, teadlikkusel, valvsusel, jälgimisel. See on väga tõhus. Mõtlemine ilma mõtlemiseta.

Kõikide nende mõtlemisviiside omandamine tõstab su analüütilised ja loomingulised võimed uuele tasandile. Alusta harjutamist juba homme ning jaga oma mõtlemismeetodit ja kogemusi ka meiega.

www.juhtimine.ee

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Idris Motee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara