12. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks sa neid ei märka?

Ka kõige kõrgem firmakultuur, parim töökeskkond ning maailma toredaimad töökaaslased ei kaota töötaja vajadust tagasiside järele oma otseselt ülemuselt, kirjutab Heli Lehtsaar portaalis www.juhtimine.ee.

1997. aasta augusti viimasel päeval ehmatas maailma teade printsess Diana hukkumisest autoõnnetuses. Raadiojaamad ja televisioonikanalid paiskasid õnnetuse kohta eetrisse pidevalt uut teavet ning nii ka mina, väikese noorteraadio Mega FM uudistetoimetaja.

Sündmus ise oli ju kurb, kuid lisaks sellele kurvale faktile jääb minu jaoks 31. august 1997 tähistama ka üht kummalisevõitu tõika mu tööelus. Nimelt sain ma oma ülemuselt kiita. Mu nooruke juht ütles, et minu tehtud uudised printsess Diana surmast olid paremad ja ülevaatlikumad kui teistel raadiokanalitel.

Miks mul see väike asi siiani meeles on? Sellepärast, et see oli esimene ja vist ka viimane kord, kus mu ülemus mingitki tagasisidet andis. Tundsin sellest väga puudust, aga ise tagasisidet oma tööle küsima minna ka ei julgenud.

See tagasisidenälg õpetas mulle, et töötajale on väga oluline teada, milline on hinnang tema tööle. Kord aastas toimuv arenguvestlus ei saa olla ainus tagasiside andmise võimalus. Ja kindlasti ei ole alust arvata, et kui midagi halba ei öelda, ju siis on kõik hästi. Kuigi tuleb tunnistada, et negatiivse tagasiside andmine kipub palju hõlpsamini välja tulema kui positiivse esile toomine.

Vahetasin mõnda aega tagasi töökohta. Uues kollektiivis oli fantastiline neljaliikmeline meeskond, õhkkond oli parim, mida ma oma senises tööelus kohanud olen – visati nalja, kusjuures suurim naljahammas oli ülemus ise, samuti aidati üksteist, kui mõnel meist hakkas tööülesandeid liiga palju kuhjuma jne. Aga mida ei olnud, oli tagasiside. Mulle kui uuele inimesele oli see vajalik nagu õhk – kas ma ikka teen õigesti, kas ma teen piisavalt hästi. Nüüd olin ma juba söakam, kui 90ndate lõpus raadiojaamas töötades ja läksin ise ülemuselt tagasisidet küsima. Tema imestas – oi, aga ma arvasin, et meil on siin nii mõnus meeleolu ja ma pole sulle midagi halvasti ka öelnud, kõik peaks seega ju olema korras...

Manfred Kets de Vries sõnastab oma raamatus „Juhtimise müstika“ tagasisidestamise olulisuse lihtsalt: head juhid tunnustavad oma inimeste tööd! Samas nendib Kets de Vries, et kahjuks pole paljud juhid eriti harjunud töötajate tegevust konstruktiivselt kommenteerima ja annavad tagasisidet ainult erandolukorras. Soovituste andmine töö parandamiseks ja kiitus või tänu hea töö eest võib aga olla äärmiselt efektiivne.

Tegelikult ma usun, et paljud juhid teavad seda, millest Kets de Vries kirjutab. Tegelikult ei peagi selle mõistmiseks, et hea sõna võib inimesele tiivad anda, eriti palju juhtimisraamatuid lugema. Aga miks kipub igapäevases tööelus siiski nii olema, et konstruktiivse tagasiside andmine jääb vaeslapse ossa?

Ise keskastme juhi rollis olles seisin üsna tihti sama mure ees – mulle tundus (eriti pärast juhtimisraamatuid lugedes või koolitusel käimist), et ma ei tunnusta oma meeskonna liikmeid piisavalt. Et see tähtis asi siiski meeles püsiks, kirjutasin endale aeg-ajalt Outlooki kalendrisse iga päeva peale tähed TGS! – see tähendas „tagasisidesta!“.

Siis tekkis uus „probleem“ – tundus, et iga päev nagu polegi midagi tagasisidestada – ei saa ju inimest kiita selle eest, et ta teeb oma igapäevatööd korralikult? Võltsi tagasiside tunnetab iga inimene ära, mõeldes: „Ahhaa, juht moosib mind, huvitav, mida ta tahab?“

Tõsi ta on, et balansseerimine konstruktiivse tagasiside andmise hapral köiel võib küll juhile tunduda paras akrobaatika, aga asi on seda väärt.

Niisiis: küsi endalt iga päevkas mu meeskonna liikmed on loonud midagi sellist, mille eest neid tunnustada?

Või on tehtud tegu, mis nõuab konstruktiivset, see tähendab edasiaitavat kriitikat?

Autor: Lemmi Kann, Heli Lehtsaar

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700