14. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõige efektiivsem viis allergia ägenemist ära hoida on allergeenide vältimine, mistõttu on oluline teada, millised ärritajad kellelgi allergiat esile kutsuvad, ütles Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog Maie Laaniste.

Alati allergiat põhjustavatest ärritajatest hoiduda ei saa, näiteks juhul, kui inimesel on õietolmuallergia ehk pollinoos. Õietolmuallergikuid on Euroopas 15% elanikkonnast ning eeldatavasti on neid sama palju ka Eestis.

Keskpäeval annab allergia tugevamalt tunda

Pollinoosi puhul on inimene ülitundlik puude ja taimede õietolmu suhtes. Silmadesse ja hingamisteedesse sattunud õietolm kutsub esile allergilise reaktsiooni, millega kaasnevad sellised vaevused nagu silmade ja nina sügelus, köhatamine, pisarate vool, rohke vesine nohu ja raskematel juhtudel astmahood.

Haigustunnused tekivad allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal. Haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, kui õhus on rohkem õietolmu. Vihmaste ilmadega muutub õietolm raskeks ja seda on õhus vähem. Iseloomulik on see, et patsient tunneb end halvemini õues kui toas.

Laaniste on kohanud väärarvamusi selle kohta, millised taimed allergiat põhjustavad, sest ei teata taimede õitsemise aega. Näiteks tulevad inimesed sageli juunikuus kurtma, et neil on papliallergia. Pappel õitseb meil aga aprillis, juunikuus lendlevad õhus selle viljad, mis allergiat ei põhjusta.

Ravimid tuleks kasutusele võtta aegsasti

Millal millised allergeenid õhus on, peab teadma, et haigusnähte oleks võimalik leevendada. Õietolmuallergia korral tuleb ravimeid kasutama hakata aegsasti. Aastaid tagasi soovitati allergikul ravimeid tarvitada vaid juhul, kui haigus muutub eriti ägedaks ja teisiti hakkama ei saa, kuid uuemate ravimite manustamisel see

soovitus Laaniste sõnul ei kehti.

Õietolmuseiret Eestis enam ei tehta

Pollinoosi korral on vaja ravimeid kasutama hakata juba enne, kui ärritust tekitav taim õitsema hakkab, ning ravi tuleb jätkata kogu õitsemise ajal. Ravimite valik oleneb haige seisundist. Meil jäetakse ravi üle otsustamine sageli haige ja apteekri hooleks ning see piirdub käsimüügiravimitega.

Et õietolm võib soodsa ilma korral lennata tuhandeid kilomeetreid, on raske tabada, millal allergeen õhku tekib ja ärritust põhjustama hakkab. Näiteks võib Lätist siia kandunud kaseõietolmu olla õhus juba enne, kui puud Eestis õitsema hakkavad. Eestis on leitud ka Kaspia ääres kasvava ambroosia õietolmu. Varem oli inimestele abiks Eestis tehtav õietolmuseire, mille teostajad andsid pidevalt teavet, milliste taimede õietolmu Eestis parasjagu leidub.

Viimased kolm aastat ei ole seiret enam tehtud. Laaniste sõnul saavad Põhja-Eesti inimesed nüüd mõningast abi Soome andmetest, lõunaeestlased aga jälgivad, mis toimub Lätis.

Tasub teadaRistallergia  toitudega

l Sarapuutolm: pähklite söömisel sügelus suus ja huultel, köhatamine, vesine nohu või lööve nahal.

l Puude tolm: sageli ei talu pähkleid, õunu, viinamarju, porgandeid, mandleid, kasemahla, maitse­taimi.

l Kõrrelised ja aashein: ei talu jahu ja tangaineid, eriti taimede õitseajal.

l Päevalille õietolm: ei talu päevalilleseemneid ja -õli, halvaad, majoneesi.

Allikas: Eesti Allergialiit

Artikkel ilmus Äripäeva Terviseuudistes.

Autor: Lemmi Kann, Siret Trull