Autor: Lemmi Kann • 15. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suhtekorraldajad: Rimi vastase “sõja” taga ei ole konkurendi PR-meeskond

Rimi otsusele lõpetada Eestimaise liha müük oma kauplustes järgnes äge protest rahva poolt. Best Marketing küsis PR-spetsialistide arvamust: kas sõda Rimi vastu ei juhtinud ehk mõne konkurendi PR-meeskond?

Silja Oja kirjutab, et vastuhakk Rimile oli nii hästi koordineeritud, et võib tunduda ju lausa uskumatuna, et massid ise liikusid nii konkreetses suunas üksteisest sõltumatult. PR-spetsialistid seda teooriat ei toeta.

 Jaan Vare, kommunikatsioonibüroo Vare & Jaakkola:

Ma ei usu, et konkurendid oleksid sellesse segatud. See on ebatõenäoline, sest vastasel juhul oleks mõni konkurent kiiresti ohjad enda kätte võtnud ja juhtinud sõnumit nii, et tema pood oleks kõige positiivsemalt silma paistnud. Pigem on praegu näha, et konkurentide jaoks tuli „jama“ sama ootamatult kui Rimi jaoks – kõik vaikisid ehmunult ega osanud tekkinud võimalust ära kasutada, kuigi võimalusi selleks oli palju.

Masside pealtnäha koordineeritud liikumine annab aimu sotsiaalmeedia tugevusest ja võimekusest: heade ja/või põnevate algatustega minnakse alati kaasa. Kuna Rimi ei osanud ega suutnud tekkinud kriisisituatsioonis käituda, arenes olukord ja sõnum omasoodu. Õigeaegselt käivitatud kriisikommunikatsioon oleks olukorda palju päästnud.

Indrek Raudjalg, kommunikatsioonibüroo Hamburg & Partnerid:

Kuigi mõni konkurent või ühendus ehk andis oma lisakommentaaridega teemale veidi hoogu, siis Rimi-vastast organiseeritud kampaaniat näha on liialdus. Ettevõte tegi teadlikult jõulise liigutuse, aga hindas enda positsiooni üle ja tegi seda ajaliselt kehval hetkel. Vaadates, et Rimi esmasest pressiteatest on möödas pea kuu, siis on pigem üllatav, et teema üleskruvimine nii kaua hoogu võttis.

Minu jaoks on väga üllatav siinse turundus- ja PR-kogukonna mõnede liikmete käitumine. Tundub, et rasked ajad on muutnud nö. kiirabiauto järel jooksmise paljude jaoks aktsepteeritavaks tegevuseks.

Aive Levandi, kommunikatsioonibüroo LH Concept:

Ma ei usu, et see oleks olnud konkurentide poolt suunatud kommunikatsioon, mis ühiskonnas nii jõulise vastureaktsiooni tekitas. Vahel on asjad palju lihtsamad. Rimi jättis sortimeti planeerides kahe silmavahele vaid ühe olulise aspekti – ei suudetud prognoosida eestlaste poolehoiu maspaapsust Eesti “oma asjale”.  Siia alla ei kuulu mitte ainult toidukategooria vaid piisab, kui meenutada efekti, mida tekitas Hansapanga nimevahetus.

Aastaid on taotud trummi “Eelista Eestimaist” ja kõik uuringud näitavad, et see on andnud tulemust. Ilmselt oleks arukas ka ühel poeketil seda infot teadmiseks võtta, et tarbijate ootustele vastata ja mitte alustada Don Quijote’likku võitlust tuuleveskitega.

Aune Past, Past & Partnerid:

Ma arvan, et kui e-eestlasi välja vihastada, hakkavad kohe tööle erinevad foorumid, grupid, kogutakse allkirju, saadetakse petitsioone. Ja Rimi tegi siin kaks väga olulist viga.

Esiteks on Eesti põllumees eestlasele armsam kui Poola põllumees. Tekkis tugev meie-tunne.

Teiseks mõjutati elanikkonna aktiivsemat osa, kes hoolib tervislikest eluviisidest. Omamaine loom on siin kasvanud rohu peal kosunud, sobib kõige paremini toiduks ning kindlasti on vähem loksutatud liha kvaliteetsem.

Jim Grunig määratleb survegrupi tekke: probleemist teadlikolek, kaasahaaratus, arvamus, et midagi saab muuta. Ja nii see läks, siin pole vaja vandenõuteooriat otsida.

Jälle pean kiitma Sirje Potiseppa, kes on lausa muster-juht erialaliidule. Mittetulundussektor on üldse väga võimas avaliku arvamuse kujundaja. Kaupmehel on õigus kasumi nimel otsuseid vastu võtta, aga firmades, kus suhtekorraldusjuht on juht otsustamise tasandil, võetakse vastu niisuguseid otsuseid, mis viivad eesmärkide saavutamiseni avalikkuse poolt aktsepteeritud viisil. Täna ei saavuta ükski legaalne organisatsioon oma eesmärke ilma avalikkuse toetuseta. Seepärast ongi suhtekorraldusjuhi tegevus organisatsiooni käitumise suunamine ja alles seejärel kõnelemine. Moto “Tee hästi tööd ja räägi sellest hästi”  viib kiiremini kasumisse kui moto”Avalikkus - mis see veel on? Avalikkus? Ma ei võlgne talle midagi.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700