19. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

20 nõuannet, kuidas teha korrektset e-uudiskirja

Mis teeb e-kirjast väärtusliku abimehe turundusarsenalis. Vaata nõuandeid, mida peab arvestama e-kirjaturundust tehes arvestama, et Sinu e-uudiskiri täidaks oma eesmärki.

E-kiri on soodne ja kiire turundusvahend. JupiterResearch'i andmetel kasutab 90% tarbijatest e-kirja suhtluses firmadega ning see kujundab ka nende suhtumise firmadesse.

Uudiskiri on tähtsuselt 4. kohal meediakanalites, kinnitab American Marketing Association & Mplanet. 68% tarbijatest väitis RightNow Technologies & Harris Interactive'i teatel, et firmade veebilehti ajendas külastama just uudiskiri. eMarketer'i info kohaselt jagab 63% internetikasutajatest uudiskirjadest pärit infot oma tutvusringkonnaga kord nädalas.

Uudiskiri on efektiivne kaubamärgi tuntuse suurendaja, kinnitab Forrester Research. Dataran Media Corp. teatel plaanib 58% firmadest sel aastal suurendada e-kirjaturunduse eelarvet.

Olulised punktid, mida arvestada e-kirjaturundust tehes:

1. Massimeili võib saata ainult nendele klientidele, kes on selleks nõusoleku andnud.

2. E-kiri peab olema personaalne, st peab olema saadetud konkreetsele aadressile ja hea, kui kirja sees on ka saaja nime kasutatud.

3. Uudiskirja ei tohi välja saata nii, et kõikide saajate aadressid on näha.

4. Väljasaadetavad e-kirjad peavad olema saatja firma aadressiga. Üksiku töötaja isiklikult e-aadressilt ei ole soovitatav massikirju välja ei saata.

5. Meili soovituslik laius on 550–600 pikselit, mis tagab parima võimaliku loetavuse nii internetis kui ka e-kirjaprogrammides. Kui kirja laius on suurem, tekib osas internetisaitides horisontaalne scroll-riba, mis raskendab kirja lugemist. Teise variandina, kui kujundus seda lubab, võib ka laius olla vaba ehk siis vastavalt saajale kohanduv.

6. Uudiskirja algusesse ei ole soovitav panna suuri pilte, kuna keskmine meililugeja näeb postkastis eelvaatena ainult umbes 250 pikseli suurust ala.

7. Kirja kujundades on soovitatav mitte teha tekste piltidena, kuna paljudel kasutajatel on pildid blokeeritud. Siis ei näe klient kirja sisu ja see vähendab märgatavalt kogu postituse tulemuslikkust. Pigem soovitaks uudiskirjale isikupära anda hoopis värvilise teksti ja tabelite toonimisega.

8. Soovitatav on kirjas kasutada maksimaalselt kolme suurusega fonti ja kolme värvi kujunduses. Uudiskirju ei tohi teha liiga kirjuks nagu posterid.

9. Uudiskirja väljanägemist tuleb enne väljasaatmist testida erinevates brauserites (Internet Explorer, Firefox) ning meiliprogrammides (Outlook, Outlook Express, Eudora) Lisaks tuleb testida, kas e-kiri on loetav kõigis enamlevinud veebisaitides (Hot.ee, Mail.ee, Hotmail, Yahoo!, Gmail jne).

10. E-kirja pealkiri on soovitatav valida lühike ja lööv, mis annaks adressaadile võimalikult selgelt aru, millise kirjaga on tegu. Subjektireal ei ole vaja korrata saatja nime (nt panga suvepakkumine) kuna saatja aadressi väljal näeb kasutaja juba saatja firma nime. Pealkiri võiks jääda 50 tähemärgi piiresse, sest kasutajale ei jää pikem tekst veebisaitide ja meiliprogrammide piirangute tõttu näha. Pealkiri ei tohiks soovituslikult olla läbivalt suurte tähtedega.

11. Kirja pealkiri ei tohi olla üle kahe rea pikk, pealkirjas ei ole soovitatav kasutada eriti suurt fonti.

12. E-kirja maksimaalseks pikkuseks võiks olla viis ekraanipikkust. Liiga pikki kirju on kasutajal raske lugeda ja osa teemasid võib jääda tähelepanuta. Kirja maht on soovitatav hoida 40 KB piires ja tekstipõhiste kirjade puhul on soovitav maht 5–6 KB.

13. Meililistiga liitumine peab olema lihtne, pole mõistlik nõuda rohkem kui viie infolahtri täitmist. Saaja meiliaadressi lahter peab olema kohustuslik ning ülejäänud vabatahtlik ja üheselt arusaadav. Kui küsitakse lisainfot, peab kasutajale selgitama, milleks seda vaja läheb.

14. Enne väljasaatmist tuleb e-kirjale teha spämmitest, mille tulemus ei tohiks ületada 3,9 (kaasa arvatud) punkti. Osa firmade spämmifiltrid on reguleeritud lahterdama spämmiks kirju, mis saavad 4 punkti, ning seetõttu ei jõuagi need adressaadini. Võib kasutada veebisaiti: http://www.gravitymail.com/spamscore.php

15. Kirjaga ei ole turvalisuse kaalutlusel hea kaasa panna manuseid ning ka pildid, mida kirjas kasutatakse, peavad olema lingitud firma serverist.

16. Kirja algul on soovitatav alati kuvada link (viitab kirja koopiale serveris) neile, kes meili mingil põhjusel korrektsena ei näe.

17. Kirja lõpus peab olema alati viide, kuidas loobuda edaspidistest postitustest, ning soovituslikult viide kliendiandmete privaatsusele ning juhis, kuidas toimida, kui klient kahtlustab, et seda kirja pole saatnud too firma.

18. Kui uudiskirju saadetakse ise välja, siis tuleb paika panna kirjade väljasaatmise maksimumkiirus, et meiliserverit mitte üle koormata. Suuremate kampaaniate puhul tuleb eelnevalt paika panna ka vastuste ja probleemide töötlemise kava.

19. E-kirja avamist mõjutab kõige rohkem kirja „Subject“ ja pakutav allahindlus.

20. E-kirjade puhul on võimalik koguda ka statistikat – kirja avamise arv ja linkidele klikkimiste arv. 

www.juhtimine.ee

Autor: Lemmi Kann, Toomas Eelrand

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700